Komeedi saba on komeedist pärinev materjalivoog, mis muutub sageli nähtavaks Päikese valguses, kui komeet liigub läbi Päikesesüsteemi siseosa. Kui komeet läheneb Päikesele, põhjustab päikesekiirgus komeedi koostises olevate lenduvate ainete aurustumist ja nende väljapaiskumist komeedi tuumast, kusjuures kaasa kantakse ka tolmuosakesi.
Päikesetuule mõjul moodustavad need materjalid tavaliselt kaks eraldi saba, mis ulatuvad komeedi orbiidilt väljapoole: tolmukomeedi tolmust koosnev tolmusaba ning ioniseeritud gaasidest koosnev gaasi- ehk ioonisaba. Need muutuvad nähtavaks erinevate mehhanismide kaudu: tolmusaba peegeldab otseselt päikesevalgust, gaasisaba aga helendab ionisatsiooni tõttu.
Mõnikord on Maa, Päikese ja komeedi vastastikune asend selline, et osa tolmusabast näib ulatuvat Päikese suunas, moodustades nn vastusaba ehk antisaba, mis ulatub põhisabale vastupidises suunas.
Mõne komeedi puhul võivad suuremad tolmuosakesed – mida päikesetuul vähem mõjutab – püsida komeedi liikumistrajektooril ja moodustada tolmujälje; kui see lõikub Maa orbiidiga, võib tekkida meteoorivool. Tolmujälgi on peamiselt vaadeldud kosmosesondide abil, kuid mõnel üksikul juhul on neid õnnestunud jäädvustada ka maapealsetel vaatlejatel.