Kaasaütlev kääne

Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.

Verbide juures võib kaasaütlev kääne näidata ka asja, millele tegevus on suunatud.

Eesti keel

Kaasaütleva käände tunnus on alati ga.

Kaasaütleva käändega väljendatakse:

koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasaütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno;
vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile nimisõna omastava käände vorm + 'abil), nt Mees kaevas labidaga maad.

Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat näitamaks:

viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga;
aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis.

Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne:

asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda.

Kaasaütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.

Ajalugu

Kaasaütleva käände tänapäevane lõpp (-ga) võib olla kujunenud sõnast kansak* 'rahvas' (kansak > kāsak > kāsa > kaas/kahs > ka(h) > -ga).

Kaasaütlev kääne teistes keeltes

kaasnemissuhe väljendatakse eri keeltes mitmeti, nt morfoloogiliselt afiksi või analüütiliselt adpositsiooni abil. Inglise keeles on selleks prepositsioon with, Urdu keeles postpositiooni se või ke sāth ja Soome keeles kas postosition kanssa või -ne- ja possessiiv sufiksi abil. Komitatiivi Käändest aga räägitakse ainult siis, kui kaasnemissuhe on väljendatud morfoloogiliselt, mis on Uurali keeltes eriti levinud.

Paljudes keeltes kattub komitatiivi funktsioon instrumentaalsega, kuid mõnes keeles on need eraldi käänded. Komitatiivi kasutatakse kaaslase väljendamiseks (Lähen emaga kooli), samas kui instrumentaal väljendab vahendit (Lõikan noaga torti). Maailma keelte atlase (WALS) andmetelkohaselt on keeles instrumentaal ja komitatiiv kas ühe väljendusviisi all, lahus või segasüsteemis. Eesti keeles on mõlemad funktsioonid ühe käändelõppu all, soome keeles aga kasutatakse vahendi suhe väljendamiseks adessiivi ning kaasnemise suhe väljendatakse sageli kaassõnaga, harvem sufiksiga ning ungari keeles on käibel segasüsteem.

Näited

Urdu keeles on instrumentaal ja komitatiiv erineva tagasõnadega realiseeritud.

dāniś dost=ke sāth khelnē gayā

Danish sõber=GEN COM mängi mine
’Danish läks sõbraga mängima.’

Us=nē rūmal=se apnē chehrē=ko sāf kiyā

3sg=ERG taskurätik=INST REFL.M nägu.OBL=ACC pühki tege
’Ta pühkis näo taskurätikuga puhtaks.’

Inglise keeles on instrumentaal ja komitatiiv ühe funktsiooni all ning see on sageli väljendatud eessõna abil.

I went to=school with=my=friend Calos
1SG mine-PST kool=ALL sõber=COM=1SG.POSS sõber Carlos

Viited

1 2 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
1 2 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
↑ Huno Rätsep 1979. Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Tartu Riiklik Ülikool, lk 77–78.
1 2 Stolz, Thomas (1997). "SOME INSTRUMENTS ARE REALLY GOOD COMPANIONS - SOME ARE NOT. ON SYNCRETISM AND THE TYPOLOGY OF INSTRUMENTALS AND COMITATIVES". Theoretical Linguistics. 23 (1–2). DOI:10.1515/thli.1997.23.1-2.113. ISSN 0301-4428.
↑ Schmidt, Ruth Laila (2005). Urdu. Routledge Essential Grammars. Hoboken: Taylor and Francis. ISBN 978-0-203-97928-0.

[:0-1] 1 2 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

[:1-2] 1 2 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

[3] Huno Rätsep 1979. Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Tartu Riiklik Ülikool, lk 77–78.

[:2-4] 1 2 Stolz, Thomas (1997). "SOME INSTRUMENTS ARE REALLY GOOD COMPANIONS - SOME ARE NOT. ON SYNCRETISM AND THE TYPOLOGY OF INSTRUMENTALS AND COMITATIVES". Theoretical Linguistics. 23 (1–2). DOI:10.1515/thli.1997.23.1-2.113. ISSN 0301-4428.

[5] Schmidt, Ruth Laila (2005). Urdu. Routledge Essential Grammars. Hoboken: Taylor and Francis. ISBN 978-0-203-97928-0.