Koolikud ehk voolmed on ägedad sisemised valuhood.
Koolikud ehk voolmed on ägedad sisemised valuhood.
Koolikuid tekitavad kõhuõõne elundite või juhade silelihaste kramplikud kokkutõmbed. Neid võivad põhjustada kivitõbi (neeruvoolmed, sapivoolmed), põletik, sooleahenemine (soolevoolmed) ja mürgistus. Südame pärgarterite ahenemise korral tekivad südamevoolmed ehk rinnaangiin ehk stenokardia.
Koolikud esinevad ka gaasivaludena. Gaasivalud võivad tekkida sooletegevust muutva toidu (hapukapsas, seened,hernesupp, kaalikas, rohkelt värsket puu- või köögivilja jm) söömisel; kauase liikumatu asendi tõttu (kestev bussireis või mujal pikka aega istumine, voodihaige); sooletegevusega mitteseotud kõhuelundi haigestumisest tingitud sooletegevuse häire (nt neeruvaagna põletik); palavikust. Gaasivalude korral on soolestikus loomulikult oleva gaasi liikumine soolespasmide või sooletegevuse aeglustumise tõttu takistatud. Valud tekivad kõhu eri piirkondades (üle kogu kõhu), valud esinevad hookaupa, on lõikava iseloomuga, gaasid ei välju, võib esineda iiveldust, soolepuhitust, palavikku ei ole.
Vanasti peeti voolmeteks ka näärmepaistetusi, kaela- ja pihasoonte valu jm. Valu asukoha järgi eristati naba-, kõhu-, piha-, südame- ja muid voolmeid. Voolmete raviks kasutati mitmesuguseid maagilisi võtteid, täiskuu ajal masseerimist ja voolmerohtu, milleks oli harilik rass.