William-Adolphe Bouguereau teos "Ketraja " (1873), kedervarre ja koonlapuuga
Koonlapuu või koonlalaud või koonlanui on ketramisel kasutatav tööriist. See on mõeldud ketramata koonla hoidmiseks, et kiud oleksid ketramiseks sobivas asendis. Kõige sagedamini kasutatakse seda lina (mõnikord ka villa) hoidmiseks, kuid seda saab kasutada igat tüüpi kiudude jaoks. Kiud mähitakse tööriista ümber ja seotakse kinni paela või nööriga.
Eesti keeles eristatakse koonlapuud (pikk pulk), koonlalauda (laba), koonlanuia (lühike nui), mis inglise keeles vastavad kõik terminile distaff. Sama eesmärgiga on ka takuhark.
Koonlalaud
Vene koonlalauad, mis on välja pandud Ferapontovi kloostri rahvakäsitöö muuseumis
Koonlalaud on voki külge kinnitatav lauake koonla hoidmiseks.
Koonlalaud on olnud Eestis lina ketramisel levinuim abivahend. See on olnud peamiselt kase- ja kuusepuust valmistatud, 25–35 cm kõrge (on ka 50 cm pikkuseid), 8–20 cm lai. Laba alumises osas on voki külge kinnitamiseks pulk. Võib olla vähem või rohem kaunistatud, eriti Vaivara koonlalauad on rikkalikult kaunistatud. Ka kuju võib erineda, on nii ruudu-, ristküliku-, lehe, kui ka U-tähe kujulisi koonlalaudu.
Eesti koonlalaudu on liigitatud kolme rühma:
Mitme augureaga, laia lauaga (levinud Lõuna-, Kesk-, ja Lääne-Eestis). Eesti Rahva Muuseumi kogus kõige levinum.
Ühe kuni kolme auguga, kitsa lauaga (levinud Ida- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eesti keskalal, saartel)
Auguta (levinud Eesti rannikualal ning saartel).
Koonal kinnitatakse koonlalaua külge koonlavarda või paelaga. Koonlavardad on keskmiselt 15–20 pikkused, üks ots teravam, teine laienev. Võib olla kaunistatud või kaunistamata, tehtud puidust, rauast või luust. Varda otsas võisid olla rõngad, mis ketramise ajal kõlisesid, võib-olla et ketraja une peletamiseks.
.jpg)