| Koovtilder | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Koovtilder Bartramia |
| Liik |
Koovtilder |
| Binaarne nimetus | |
|
Bartramia longicauda (Bechstein, 1812) | |
|
Koovtildri levila – pesitsusala – läbirändel – talvitusala | |
| Sünonüümid | |
|
Tringa longicauda | |
Koovtilder (Bartramia longicauda) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Koovtilder on 26–32 cm pikk. Tiibade siruulatus on 64–68 cm. Saba on 73–92 mm pikk. Isaslinnu tiiva pikkus on 163–180 mm, emaslinnul 164–191 mm. Isaslinnu nokk on 26–31 mm, emaslinnul 27–32 mm. Isaslind kaalub 132–166 g, emaslind 132–175 g.
Pealagi, kael, selg, tiivad, saba ja rind on beeži-pruunikirjud. Nägu ja kõht on helebeežid. Pea on suhteliselt väike. Kael on pikk ja peenike. Kollane või kollakaspruun nokk on lühike ja peenike, nokaots on tumedat värvi ja veidi allapoole kõver. Jalad on kollased, tihti rohekad või pruunikad. Tumepruunid silmad on suured.
Pesitsevad Alaskal, Kanadas ja USA põhjaosas. Talvitavad Lõuna-Ameerika lõunaosas.
Elavad preerias, niisketel aasadel, karjamaadel ja golfiväljakutel.
Toituvad putukatest ja nende vastsetest, sadajalgsetest, tuhatjalgsetest, ämblikest, tigudest, vihmaussidest ja seemnetest.
Toituvad üksi või väikestes parvedes.
Ühel ruutkilomeetril pesitseb 5–22 paari. Kurnas on neli muna mõõtmetega 45 × 33 mm. Muna kaalub 25,2 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 24 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 32–34 päeva vanuselt.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koovtilder |