Talude kruntimine (lühemalt: kruntimine; ka kruntiajamine) on nähtus, kus talude hajali tükid ja küla ühiskasutuses olevad alad jaotatakse ümber terviklikeks kruntideks talude ümber.
Eestis algas talude kruntimine 19. sajandi II veerandil ja laiaulatuslikuks muutus see pärast 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadusi.