Kude
 |
See artikkel räägib bioloogia mõistest; tekstiilinduse mõiste kohta vaata Kude (tekstiilindus) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kudesid uurib histoloogia.
Taimekude
Pikemalt artiklis Taimed
Taimekoed liigitatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks (ingl k permanent tissue)
Algkude
- Pikemalt artiklis Algkude
Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:
- Tipmine ehk apikaalne meristeem
- Külgmine ehk lateraalne meristeem nimetatakse ka kambiumiteks
- Vahe- ehk interkalaarne meristeem
- Haava- ehk kalluse meristeem.
Püsikude
- Pikemalt artiklis Püsikude
Püsikoed on järgmised:
- Epidermaalne kude
- Vaskulaarne kude (ingl k vascular tissue) (taimedel: soontega seotud)
Vaskulaarsed koed on : ksüleem (xylem), floeem (phloem).
- Põhikude (ingl k ground tissue). Põhikoed on: parenhüüm (parenchyma), kollenhüüm (collenhyma), ja sklerenhüüm (sclerenhyma)
Loomakude
Imetajate koed
Liigitus
Histoloogia kaudu eristatakse imetajatel nelja põhikoe tüüpi:
Epiteelkude
- Pikemalt artiklis Epiteelkude
Epiteelkude jagatakse funktsiooni alusel:
- katteepiteeliks – epiteelirakud katavad keha välispinda, moodustades naha pindmise kihi ehk epidermise, lisaks hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jpt.
- näärmeepiteeliks – ehk sekretoorsed epiteelirakud on loomorganismi kõikides näärmetes.
Sidekude
- Pikemalt artiklis Sidekude
Sidekude jaguneb ehituse põhjal nelja peamisse tüüpi:
Lihaskude
- Pikemalt artiklis Lihaskude
Lihaskudede tüübid on
- silelihaskude,
- vöötlihaskude,
- südamelihaskude (üksnes südames, südamelihaskoe rakud on ristivöödilised evides nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi).
Närvikude
- Pikemalt artiklis Närvikude
Närvikoed koosnevad
- närvirakkudest ehk neuronitest,
- sünapsidest ,
- närvikiududest ja närvidest,
- gliiarakkudest ehk närvitoendirakkudest (nt Schwanni rakud jpt).
Vaata ka
Viited
- 1 2 Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, Focus Ace Spm, lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- 1 2 Schiebler et al ,lk 7-85, 2007
- ↑ Ernits et al, lk 15, 2013
- 1 2 3 4 5 Roosalu,lk 13-20, 2010
- ↑ Kirzenbaum et al 2012
- ↑ T.H.Schiebler, H.-W. Korf,"Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, lk 7-85, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
- ↑ Nienstedt et al, 2011
- ↑ Schiebler et al 2007:7-85
- ↑ Schiebler et al,lk 7-85, 2007
Kirjandus
- T. H. Schiebler, H.-W. Korf, "Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
- Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, "Focus Ace Spm", lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia. (Koed lk 13–20.) Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 3- peatükk: KOED, lk 51-86,2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- Kirzenbaum, A.L., L.Tres. Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology: With STUDENT CONSULT Online Access, 3e, 2012, Mosby, Chapter 1.Epithelium, pages 1–60, ISBN 978-0323078429.