Kukk

 See artikkel räägib isasest kanast; perekonnanime kohta vaata artikleid Kukk (perekonnanimi) ja Kikas (perekonnanimi); muude tähenduste kohta vaata artiklit Kukk (täpsustus).

Kukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu.

Kuni 30-päevane isane tibu on kukktibu.

Vabapaaritus

Vaatamata maailmas laialdaselt ehitatud töönduslikele linnukasvatusfarmidele, leidub ka kohti, kus kukkesid peetakse koos sugukanadega karjana, ka vabapaarituse eesmärgil.

Kuse-suguelundkond

Neil on paarilised neerud ja kusejuha, kuid puuduvad kusiti ja kusepõis.

Kuke suguelund koosneb munanditest, munandimanustest ning paaritust sugutuselundist.Valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Kukkedel on esileulatumatu suguti (phallus nonprotrudens), st. neil peaaegu puudub kopulatsiooniks väljasopistuv suguti, mis ulatuks paaritumisel emaslinnu kloaaki. Teadlaste meelest on kukkedel suguti puudumine seotud ühe teatud geeniga - Bmp4.

Kukkedel täitub suguti erektsiooni korral lümfiga.

Ejakulaat

Kukkede spermat kasutatakse ka tõuaretuses, selleks kogutakse kukkedelt sperma, neile spetsiaalset massaaži tehes. Kukelt saadakse korraga 0,4-1,6 ml ejakulaati. Saadud spermat kasutatakse emaslindude kunstlikuks seemenduseks.

Kukk folklooris

Eesti folklooris

Eesti rahvausundis on kuke kujul ilmumist märgitud kuradi ja katku puhul. Punane kukk on pärimuses olnud tuledeemoni kehastus ja ka tänapäeval räägitakse "punasest kukest" siis, kui mõni hoone põleb.

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 423, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. ↑ Carrie Arnold,Single Gene Explains How the Rooster Lost His Penis , June 6, 2013, Veebiversioon (vaadatud 03.11.2013) (inglise keeles)
  3. 1 2 Petzholdt, L. & R. Hiiemäe, 2010. Väike deemonite ja vaimuolendite leksikon. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Folkloori Instituut. Lk 119

Välislingid