Kuldfooliumristid (saksa keeles Goldblattkreuz) on väga õhukesest kullalehest valmistatud ristid, mida kasutati varakristlike hauapanustena alemannide, bajuvaaride ja langobardide haudades 6. sajandist kuni 8. sajandi alguseni. Arvatakse, et need olid mõeldud surnu ja tema sugulaste kristliku usu demonstreerimiseks, aga ka apotropaion 'ina kurja peletamiseks.
Teadaolevate kuldfooliumristide suurus on 2,1–14,2 cm, kõige levinum suurus on 5–10 cm vahemikus. Üks Ülem-Baierist Waldast pärit rist on 17 × 17 cm suurune. Ristid lõigati õhukesest kuldfooliumist välja suurte kääridega. Ristide valmistamiseks kasutatud kulla puhtus on sageli madalam kui teistes varakeskaja ehetes ja üksikjuhtudel kasutati peale kulla ka muid materjale (hõbe, kullatud hõbe, pronks, vask).
Kuldfooliumristide kuju võib veidi varieeruda. Enamasti on see Kreeka risti, harvemini ladina risti kujuga, ja valdavalt on tegemist kergelt laienevate harudega käppristiga. Käppristi kuju esineb Alpidest põhja pool umbes pooltel juhtudel ja Alpidest lõuna pool enamasti. Osa riste on valmistatud ühest lehest, eriti kehtib see Itaaliast leitud ristide kohta, osa kahest või enamast kattuvast ribast. Sageli on need ristid kaunistatud reljeefsete kujundite või mustritega, mis tõenäoliselt kanti peale enne risti kuju väljalõikamist. Langobardide asustusaladel täiendav 60% ning alemannide ja bajuvaaride aladel 43% esemetel. Mustrite tegemiseks võidi vormina kasutada teisi pronksesemeid (ühel Spöttingist pärit ristil on kasutatud rihmakeelt või pannalt) või stantsidena münte, kuid kujutised võidi ka puntsida või kujundati need vabakäeliselt. Kuldfooliumist ristide selgelt kristliku sisuga dekoor on väiksematel ristidel keskel või harudel; habemega mehe pead, mis vormiti ristile keiserlike müntidega või vabakäeliselt, võib-olla samuti mündiportreede eeskujul, on tõlgendatud Kristuse kujutistena. Lisaks kasutati ka geomeetrilist ornamenti, põimornamenti ja Põhja-Alpide piirkonnast on leitud ristidelt isegi sisuliselt paganlikke loomastiilis motiive.
Kuldfooliumristidel on nelja haru otstes ja aeg-ajalt ka servades või keskel väikesed augud, mille abil need olid ilmselt tekstiilidele õmmeldud. Riste leidub sageli surnu otsaesisel ja suu piirkonnas, mistõttu on arvatud, et need õmmeldi surnu näole asetatud rätiku külge. Arvestades suhteliselt hooletut teostust – risti dekoratiivsed motiivid on sageli külgedelt lõigatud või paigutvad ristil ebakorrapäraselt –, paistavad need olevat valmistatud kiiresti pärast surma ilma kunstilise taotluseta ja asetatud surnu juurde. Mõnikord on kuldfooliumist risti kinnitamise auguke rebenenud ja uus auk tehtud selle kõrvale; oletatud on risti lahtirebenemist matuserituaali ajal. Esemetel pole mingeid kulumisjälgi, mis viitaksid pikaajalisele kasutamisele surnu eluajal.
Arheoloogias nimetatakse kuldfooliumriste nn "tabupanusteks", sest vaatamata nende materjali väärtusele ei võtnud hauaröövlid neid sageli kaasa, vaid need jäid oma sakraalse tähenduse tõttu surnukeha juurde.
Ristid on haudades üldjuhul üksikult, vaid harva leitakse ühest hauast mitu tükki. Näiteks kahes Lauchheim-Mittelhofeni alemanni asula matuses leiti viis lihtsat kuldfooliumristi õmmelduna surnukeha katnud riidele mustrina nagu täpid täringu viietahulisel pinnal.