Kurvitsalised

Kurvitsalised
Vihitaja (Actitis hypoleucos)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes Huxley, 1897

Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki. Enamik kurvitsalistest on seotud veekogude ja avamaastikega.

Morfoloogia

Kurvitsalised on väiksed ja keskmise suurusega linnud, kes võivad kaaluda 20 g kuni 2 kg. Tiivad on pikad, enamikul liikidel kitsad ja terava otsaga. Jalad on tavaliselt pikad. Paljudel liikidel on esivarvaste vahel ujunahk. Tagavarvas on nõrgalt arenenud või puudub.

Sulestiku värvus on tagasihoidlik. Täiskasvanud linnud sulgivad kaks korda aastas. Hund- ja puhkesulestik võivad olla väga erinevad.

Elupaik

Kurvitsalised elavad peamiselt avamaastike liigniisketel aladel, kuid on ka liike, kes elavad metsas või kõrbes.

Toitumine

Kurvitsalised toituvad peamiselt putukatest, limustest, ussidest ja koorikloomadest. Mõned liigid söövad ka kalu, teiste lindude mune või marju.

Pesitsemine

Suurem osa kurvitsalisi pesitsevad maapinnal. Lääne-tuppnokad teevad pesa kaljulõhesse, lootoselindlased veetaimede ujulehtedele. Krabijooksurid pesitsevad urgudes.

Kurnas on tavaliselt neli muna. Munad on suhteliselt suured ja pirnikujulised. Haudevältus on 20–30 päeva. Mune hauvad mõlemad vanalinnud, mõnel liigil ainult isaslind.

Sugukonnad

Seltsi kuulub 19 sugukonda:

• alklased (Alcidae)
• jooksurlased (Glareolidae)
• jämejalglased (Burhinidae)
• kajaklased (Laridae)
• karkjalglased (Recurvirostridae)
• krabijooksurlased (Dromadidae)
• krokodillilindlased (Pluvianidae)
• kurplased (Thinocoridae)
• kurvitslased (Scolopacidae)
• lediklased (Turnicidae)
• lootoselindlased (Jacanidae)
• merisklased (Haematopodidae)
• nerplased (Rostratulidae)
• tulemaatülllased (Pluvianellidae)
• rohtlakurplased (Pedionomidae)
• sirpnoklased (Ibidorhynchidae)
• tuppnoklased (Chionidae)
• tülllased (Charadriidae)
• änlased (Stercorariidae)

Viited