Kuupart

 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kuupart (perekond)
Kuupart
Isaslind
Isaslind
Emaslind
Emaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Perekond Kuupart Sibirionetta
Liik Kuupart
Binaarne nimetus
Sibirionetta formosa
(Georgi, 1775)
Kuupardi levila     – pesitsusala     – läbirändel     – talvitusala
Kuupardi levila
     – pesitsusala
     – läbirändel
     – talvitusala
Sünonüümid

Anas formosa

Kuupart ehk hundpart (Sibirionetta formosa) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Kuupart on 39–43 cm pikk. Isaslinnu tiiva pikkus on 200–220 mm, emaslinnul 180–210 mm. Nokk on 33–38 mm pikk, jookse 30–35 mm. Kaalub 360–520 g.

Hundsulestikus isaslinnu laup ja kiird on mustad pruunide suleotstega, kiiru servas jookseb kuklani valge triip. Pea küljed on läikivrohelised. Valjasriba ja kurgualune on kollased, lõug on must. Silma alt lõunani jookseb must triip. Nokk on tumehall. Silmad on pruunid. Ülapool on pruunikas. Õlasuled on pikad ja terava otsaga. Küüdus on läikivroheline. Rind on roosakashall mustade täppidega. Külg on hall peente mustade triipudega. Rinna küljel on valge püstitriip. Kõhualune on valge. Saba on pruun, sulgede servad on heledad. Sabapealne ja -alune on mustad. Jalad on hallid.

Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid isaslinnu kõhualusel on hallid laigud.

Emaslinnu pea ja kael on peamiselt hallikaspruunid. Kulmutriip on kollakaspruun. Valjasribal on valge laik. Kurgualune on valkjas. Ülapool ja rind on tumepruunid, sulgede servad on heledad. Küüdus on tumeroheline. Kõhualune on valge.

Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on kollane.

Levik

Kuupardi pesitsusala ulatub Angarast Kamtšatkani, põhjas Põhja-Jäämereni ja lõunas Baikalini. Talvitavad Lõuna- ja Ida-Hiinas ja Lõuna-Jaapanis.

Pesitsevad jõgede ja järvede ääres ning padurates. Talvitavad lammidel ja aasadel.

Toitumine

Kuupardid toituvad veetaimede, lõikheinaliste ja kõrreliste seemnetest, lehtedest ja vartest ning limustest ja putukatest.

Pesitsemine

Kuupardid pesitsevad üksikult või hajustates kolooniates. Pesa asub maapinnal.

Kurnas on 6–9 muna. Haudevältus on 24–25 päeva.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2025). Sibirionetta formosa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.
  2. ↑ Loomade elu. Kd 6. Lk 102.
  3. 1 2 3 4 5 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 202–203. ISBN 0713636475.
  4. 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 602. ISBN 978-84-87334-10-8.

Välislingid