Lõputoit, ka pulmakurat, oli pulmade lõpust märku andev traditsiooniline toit.
Lõputoiduks oli enamasti kapsasupp või lihaga keedetud kapsad, klimbisupp või koorega kartulid. Virumaal keetis isamehe naine lõpetuseks putru. Mõnel pool oli lõpumärgiks liha puudumine toidus (vihje, et pulmalised on kogu liha ära söönud). Pulmade lõpulejõudmisest anti märku toiduga, seda ei lõpetatud sõnalise teatega.
Pulmapiitsaks (nt Raplas, Martnas jne) kutsuti pulma lõpuks tehtavat soeõlut ehk õllesuppi.
Lõpetamiseks olid ka mitmesugused muud märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei piisanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Kui lõpumärgid antud, oli külalistel kombeks lahkuda.
Lõputoit oli ka talgute lõpetamisel pakutav, tavalisest parem toit, enamasti puder.