Lamnso keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
| Lamnso keel | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Kamerun  Nigeeria |
| Kokku kõnelejaid | 240 000 |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | Lns |
Lamnso keel ehk nsoo keel on bantu keel, mis kuulub Nigeri-Kordofani keelkonnale.
Lamnso keelt räägitakse nsoo rahvaste poolt. Lamnso keelt kõneldakse rohumaadel looderajoonis Kamerunis ja väiksel alal Kagu-Nigeerias. Kõnelajate arv on ligi 240 000 inimest. Lamnso on toonikeel. Vokaalide toon eristab tähendust. Lamnso keelt kirjutatakse ladina tähestikuga. Lamnso keel kuulub SVO-keelte hulka.
Toonid
| Märk | Toon | Näide 1 | Tähendus | Näide 2 | Tähendus | Näide 3 | Tähendus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ´ | Tõusev toon | wú | vihm | yó | madu | dzə́n | tantsima |
| ` | Langev toon | wù | ta | yò' | mitte | sàmbà | seitse |
| ^ | Tõusmine ja langemine toon | dzə̂n | vana | tân | viis | də̂r | raske |
| ' | Kõrisulghäälik | mò'ón | üks | yó' | hõõruma | tár' | kolm |
Tähestik
| a = ä | b = b | c = č | d = d | e = e | ə = õ | f = f |
| g = g | h = h | i = I | j = dž | k = k | l = l | m = m |
| n = n | ŋ = ng | o = o | p = p | r = r | s = s | t = t |
| u = ʌ | v = v | w = w | y = j | z = z |
Häälikud
| Vokaalid | Diftongid |
|---|---|
| aa = a | ay = ae |
| ee = ee | ey = ei |
| əə = õõ | əy = õi |
| ii = i | iy = i |
| oo = oo | oy = oi |
| uu = u | uy = ui |
Tüüpilised häälikuühendid
| bv | dz | gb | gh | gv | gw | jw | kf | kp | kw |
| mb | mf | mt | mv | nj | ns | nt | ny | ŋg | ŋk |
| ŋw | sh | ts | ghv | mbv | ndz | nsh | ŋgv | ŋgw | shw |
Numbrid
| mò'ón – üks |
| bà – kaks |
| tár – kolm |
| kwee – neli |
| tân – viis |
| ntùfù – kuus |
| sàmbà – seitse |
| wame – kaheksa |
| bv'ə – üheksa |
| gvəm – kümme |
Isikulised asesõnad
| Subjekt | Objekt |
|---|---|
| M / mo – mina | mo – mina |
| à – sina | wo – sina |
| wù – tema (mees või naine) | wùn – tema |
| k – tema | sho – tema |
| ver/ vesn/ woso – meie | ver/ vesn/ woso – meie |
| ven – teie | ven – teie |
| awune/ à – nad | awune – nad |
| v – asjad (objektid) | v – asjad |
| em – minu | |
| e – sinu | |
| er/esn – meie | |
| en – teie | |
| ev – nende |
Nimisõnad
Lamnso keeles on nii prefikseid kui ka sufikseid. Lamnso keeles on neli klassi nimisõnu.
- Esimene klass hõlmab nii inimesi, inimeste rühmasid, inimeste tegevusi, loomade rühmasid kui ka objektide rühmasid. Esimese klassiga mitmuse käänet kasutades, on kohustuslik lisata a-eesliide.
- Teine klass hõlmab nii asju, loomi kui ka enamikku kehaosadest. Teine klass toimib esimesest tüübist erinevalt, eesliite asemel lisatakse sõna järele -si sufiks.
- Kolmas klass muudab sõna tüvi. Nende sõnade eesliited muutuvad. See klass hõlmab mitmesuguseid asju. Kõik need sõnad, mis kuuluvad sellele tüübile algavad ki- prefiksiga ainsuses ning vi-prefiksiga mitmuses.
- Neljas klass hõlmab väikseid asju ja loendamatuid objekte (näiteks: vedelikud). Neljas klass kasutab kolmanda tüübiga sarnast süsteemi. Ainsuses rakendatakse shi-prefiksit, mitmuses kasutatakse me-prefiksit.
| Klass | Sisu | Ainsuse märk | Mitmus märk | Ainsus näited | Mitmus näited |
|---|---|---|---|---|---|
| I | inimesed, inimeste rühmad, inimeste tegevused , loomade rühmad ja objektide rühmad | markeerimata | a- prefiks | fon = kuningas, ŋwa' = raamat | a-fon = kuningad, a-ŋwa' = raamatud |
| II | asjad, loomad ja kehaosad | markeerimata | -si sufiks | njoŋ = okas, lavsi = majad | njoŋsi = okkad, lav = maja |
| III | mitmesugused asjad | ki- prefiks | vi- prefiks | kintam = rist, kiyuŋ = loll | vintam = ristid, viyuŋ = lollid |
| IV | väiksed asjad ja loendamatud objektid | shi- prefiks | me- prefiks | shijiy = täht, shiliv = süda | mejiy = tähed, meliv = südamed |
Uut sõna luuakse verbi nimisõnadega seostades, järgi SV sõnajärele. Kui kasutatakse verbi, siis verb järgneb nimisõnale, i lk 17 kui adjektiivi, siis adjektiiv tuleb enne ja nimisõna selle järel.
Näiteks: ŋgaa = üks, kes shoŋ = varastama ŋgaashoŋ = varas (üks, kes varastab)
dzə̂n = vana lúmen = mees dzə̂nlúmen = vanamees
Nagu eesti keeles on võimalik verbist luua nimisõna, siis selles olukorras ki- eesliide lisatakse verbile.
Näiteks: néŋ = valetama kinéŋ = vale kpú = surema kikpú = surm
Mineviku, oleviku ja tuleviku vormid
On kaks minevikuvormi tüüpi: lihtminevik ja enneminevik.
Esimene lihtmineviku tüüp kasutab abisõna „ki“ enne verbi ja määrab tegevuse, mis just toimus. Nii teist kui ka kolmandat tüüpi lihtminevikku väljendatakse isikuliste asesõnade vokaalide pikendamise kaudu. Enneminevik pikendatakse isikulise asesõna vokaali ning kasutatakse asesõna „lo“ enne verbi.
Olevikuvormis on kohustuslik kasutada lühikese vormi isikulist asesõna. Lamnso keeles on markeeritud rakendatakse tulevik.
Tuleviku on kolme tüüpi:
- Esimene tüüp määratakse abisõnaga „yii“, mis näitab, et midagi on täna toimumas.
- Teises tüübis kasutatakse abisõna „wiy“, mis määrab sündmuse, mis on toimumas homme või ülehomme.
- Kolmas tüüpi määratletakse abisõna „ghàn“, mis näitab, et tegevus toimub kaugemas tulevikus.
| Tempus | Märgid | Näide | Tähendus |
|---|---|---|---|
| Lihtminevik I | ki abisõna | wù ki búune | ta just magas |
| Lihtminevik II | pikendatud asesõna vokaal | wù-uu joy | ta oli haige |
| Enneminevik | pikendatud asesõna vokaal ja "lo" abisõna | Wù-uu lo yi | ta oli söönud |
| Olevik | lühike asesõna | M shi, Wù tú ŋkeè | Ma näen und, Ta hoiab kilpi |
| Tulevik I (Varsti) | yii abisõna | Wù yii shiy yiy wù | Varsti Ta kaitseb oma ema |
| Tuleviku II (Homme või ülehomme) | wiy abisõna | Wù wiy dzə́n | Ta tantsib homme |
| Tuleviku III (Millalgi tuleviks) | ghan abisõna | Wù ghàn kpú | Ta on tulevikus suremas |
Osastavas käändes tuleb omanik nimisõna järel.
Näiteks: lav mo – minu maja (maja minu), meliv ev – nende südamed (südamed nende), si shisi = kassi silm
Eituses kasutatakse kahte eitusõna: „bo“ isikulise asesõna ees ja „yo'“ verbi ees.
Näiteks: Bo m yo' yúiyri lúmen – ma ei tapa meest (ei ma ei tapa meest), Bo jwi yo' lúm lúmen – koer ei hammusta meest (ei koer ei hammusta meest)
Kui on vaja asukohta tähistada, siis on kohustuslik kasutada eessõna enne koha nime.
Näiteks: „e mvm“ – sees, Wù nó mènsə e mvm kóv – ta joob verd metsas, vəiy tôn e mvm lav – tulekahju põleb majas, wôŋ nso' – nsoo riik
Viited
- ↑ http;//www.ethnologue.com/language/lns
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 7
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 5–6
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 6
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee, lk. 6–7
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 31
- ↑ A Phonology of Nso language, Karl ja Winifred Grebe, lk. 48–50
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 20, 22
- 1 2 Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 8
- 1 2 Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 17
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 38–39
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 37
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 37–40
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 19
- ↑ Elements of Lamnso' Grammar and Basic Lam Nso' vocabulary, William Banyee lk 41