Lasuriit
| Lasuriit | |
|---|---|
 Lasuriidikristall valges marmoris kaevandusest Badahšanis Afganistanis | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | Na3Ca(Si3Al3)O12S |
| Mineraaliklass | silikaadid, germanaadid |
| Värvus | sinine, asuursinine, violettsinine kuni rohekassinine |
| Tihedus | 2,38–2,45 g/cm³ |
| Kõvadus | 5,5 |
| Süngoonia | kuubiline |
| Kriips | sinine |
| Läige | matt klaasiläige |
Lasuriit on harva puhtal kujul esinev sinise värvusega mineraal, koostiselt silikaatide ja germanaatide klassi kuuluv väävliioonide lisandiga naatriumkaltsiumaluminosilikaat. Lasuriidi keemiline koostis ideaalkujul on Na3Ca(Si3Al3)O12S.
Lasuriiti leidub looduses peamiselt lapis lazuli koostises selle värvainekomponendina, kuid seda võib esineda ka puhtal kujul graanulitest massiivsete mineraalagregaatideni või rombdodekaeedrilise ja harva kuupja vormiga monokristallidena.
Omadused
Lasuriit on sügavsinise kuni rohekassinise värvusega. Mineraali kõvadus Mohsi skaalal on 5,0–5,5 ja tihedus 2,4. Pooläbipaistva lasuriidi murdumisnäitaja on 1,50. Lasuriit lahustub soolhappes. Lasuriit on lubjakivi kontaktmetamorfismi saadus ning on tavaliselt seotud kaltsiidi, püriidi, diopsiidi, humiidi, forsteriidi, hauüiini ja muskoviidiga.
Lasuriidi süngoonia on peamiselt kuubiline. Võimalikud on ka haruldasemad rombilised ja trikliinsed lasuriidiga sarnanevad mineraalid, mida varem käsitleti lasuriidi allvormidena, ent mis 2023. aastal eristati trikliinseks sljudjankaiidiks ja rombiliseks vladimirivanoviidiks.
Lasuriit on lapis lazuli kõige olulisem mineraalkomponent (25–40%).
Lasuriidiga võib segi ajada muid siniseid mineraale, nagu karbonaatmineraali asuriit ja fosfaatmineraali lasuliit.