Lechts

Lechts oli Eestimaa vasallisuguvõsa. Rüütlid said perekonnanime Ambla kihelkonnas asuva Lehtse küla järgi.

Suguvõsa liikmeid

1306 on mainitud kahte Järvamaa rüütlit, kes võisid olla eestlased^[viide?]: Berthold von Lechtest, hilisem mõjukas Taani kuninga vasall ja üks Taani kuninga Põhja-Eesti nõunikest, (1339) Taani kuninga viitse-asehaldur/Toompea linnusepealiku asemik Tallinnas ja Henricus von Lechtest.
1345. aastal rüütel, Henrik von Lechtes/Hinricus de Lechtes, 1343. aastal Eestimaa Saksa ordule müümise tunnistaja
1346. aastast on andmeid Tidericus Lechtest, Tallinna raehärrast ja kanoonikust
1412. aastast on andmeid rüütel, Johan Lechtsist, kelle pärandist päärati Tartu piiskopi 1441–1459 Bartholomäus Savijerwe isale väikeaadlik Hermann Savijervele, Harjumaal asuvad Aickytze ja Roepi külad (praeguse Ohulepa alal).
Johan von Lechtes, Liivimaa ordu Virumaa vasall 1435. aastal Valgas konföderatsiooni sõlmimisel
Hans von Lechtes, Kostivere mõisnik, kellele 1467. aastal Liivimaa ordumeister Johann von Mengede läänistas mõisa, kelle järgi on Lehtse mõis ka nime saanud.

Viited

↑ Tiit Saare. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo, 2006. Lk 37
↑ Mihkel Mäesalu. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. Tuna, 2021, nr 2, lk 11
↑ Mihkel_Mäesalu ja Stefan_Pajung, Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?, Carlsbergi stipendiaadid 8, blogi.linnamuuseum.ee (vaadatud 29.01.2024)
↑ Tiina Kala, Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal, Tuna 3/2014, lk 10
↑ DANMARKS RIGES BREVE. UDGIVET AF DET DANSKE SPROG- OG LITTERATURSELSKAB: 3. række 2. bind: 1344-1347. UNDER LEDELSE AF FRANZ BLATT, KØBENHAVN 1959, Henrik v. Lechtes, ridder, lk 138, 178
↑ Moritz_Brandis, Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... Monumenta_Livoniae_Antiquae: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: Drittter Band (1843), s. 38
↑ Tidericus Lechtes, Tallinna raehärra ja kanooniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
↑ Tidericus Lechtes, Lechts, Johan; rüütli pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
↑ Liivi Aarma. Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 11. Juuru, Maidla, Atla, Mahtra, Järlepa, Umbru, Kädva, Ingliste, Hõreda, Pae, Raplamaa Sõnumid, nr. 1, 4 jaanuar 201
↑ Est- und livländische Brieflade. Th. 1, Dänische und Ordenszeit. Bd. 1: eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen, Herausgegeben Friedrich Georg von Bunge, Robert von Toll. Reval 1856. Lk 82.
↑ Priit Raudkivi, Läänimeeste esindus Liivimaa maapäeval 15. sajandi esimesel poolel, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 35, 1986 nr 35, nr 3, lk. 283
↑ Lehtse mõis (Ambla khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[Eesti_mõisnike_vapid,_2006-1] Tiit Saare. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo, 2006. Lk 37

[2] Mihkel Mäesalu. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. Tuna, 2021, nr 2, lk 11

[3] Mihkel_Mäesalu ja Stefan_Pajung, Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?, Carlsbergi stipendiaadid 8, blogi.linnamuuseum.ee (vaadatud 29.01.2024)

[4] Tiina Kala, Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal, Tuna 3/2014, lk 10

[5] DANMARKS RIGES BREVE. UDGIVET AF DET DANSKE SPROG- OG LITTERATURSELSKAB: 3. række 2. bind: 1344-1347. UNDER LEDELSE AF FRANZ BLATT, KØBENHAVN 1959, Henrik v. Lechtes, ridder, lk 138, 178

[6] Moritz_Brandis, Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... Monumenta_Livoniae_Antiquae: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: Drittter Band (1843), s. 38

[7] Tidericus Lechtes, Tallinna raehärra ja kanooniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv

[8] Tidericus Lechtes, Lechts, Johan; rüütli pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv

[9] Liivi Aarma. Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 11. Juuru, Maidla, Atla, Mahtra, Järlepa, Umbru, Kädva, Ingliste, Hõreda, Pae, Raplamaa Sõnumid, nr. 1, 4 jaanuar 201

[10] Est- und livländische Brieflade. Th. 1, Dänische und Ordenszeit. Bd. 1: eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen, Herausgegeben Friedrich Georg von Bunge, Robert von Toll. Reval 1856. Lk 82.

[11] Priit Raudkivi, Läänimeeste esindus Liivimaa maapäeval 15. sajandi esimesel poolel, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 35, 1986 nr 35, nr 3, lk. 283

[12] Lehtse mõis (Ambla khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis