Lehtkapiteel

Vararomaani lehtkapiteel Konstanzi toomkirikus
Nurgavoluutidega kapiteel Auxerre'i katedraali krüptis
13. sajandi gooti lehtkapiteelid

Lehtkapiteel (saksa Blattkapitell, inglise foliated capital, prantsuse chapiteau à feuillage) on keskaja arhitektuuris, peamiselt gootikas kasutusel olnud kapiteelitüüp, mille tavaliselt karikjat (karikkapiteel) põhivormi katavad ja kaunistavad stiliseeritud või naturalistlikult kujutatud lehed. Lehtkapiteeli üks piirkondlikke kujusid on Maasi kapiteel, samuti võib lehtkapiteeli erivormiks lugeda pungkapiteeli.

Eelromaani ja romaani lehtkapiteelid

Lehtkapiteelina saab käsitleda ka Korintose kapiteeli, millel erinevalt teistest geomeetrilisema vormiga klassikalistest orderitest esinevad väänla- ja lehemotiivid: korintose kapiteeli allosa katab kaks rida stiliseeritud akantuselehti. Siiski seostatakse lehtkapiteeli mõistet peamiselt keskaja arhitektuuriga. Korintose kapiteeli varakeskaegseid lihtsustusi ja stilisatsioone on peetud lehtkapiteeli ja pungkapiteeli üheks eeskujuks. Eelromaanikas, nagu näiteks läänegootide, Astuuria, mosaraabia, merovingide ja Karolingide kunstis hakkab Korintose kapiteeli sügavalt hõlmastunud ja keerukalt sulgjate lehtede vorm teisenema kompaktseks, suletud ja keeljaks lehekujuks.

Varase lehtkapiteeli paksud keeljad lehed on vahel reljeefselt liigendatud palmettide, kobarate ja roietega, nn paksu palmettlehega kapiteelidel. Varane näide sellest on Kölni Sankt Maria im Kapitoli kiriku läänegalerii kapiteelid. Rohkelt leidub reljeefse palmettlehega kapiteele Hildesheimi St. Michaeli kirikus, kus kapiteeli ülemise lehtederea vahele on paigutatud inimpead.

Romaani kunstis eristub lehtkapiteel selgelt geomeetrilise vormiga kuup-, volt- ja trapetskapiteelidest. Siiski on üks romaani lehtkapiteeli vorme 12. sajandil Alam-Saksimaale iseloomulik kuupkapiteeli kujuga lehtkapiteel, tipus allapoole kaarduvate palmettidega kuupkapiteeli tahkudel, mis võivad olla eenduva lehvikja vormiga (Palmettenfächerkapitell) nagu Königslutteri toomkirikus. See tüüp levis Alam-Saksimaal laialdaselt, näiteks Hildesheimis, Wunstorfis, Goslaris ja Hecklingenis; ning seda jäljendati ka Lombardias (Veronas, Ferraras, Modenas).

Eelnimetatud stilisatsioonide kõrval luuakse, näiteks Prantsusmaa romaanikas, ka lehtkapiteele, mille nurgavoluutides ja üldkujus on Korintose orderi eeskuju on selgelt äratuntav, aga peiteldatud akantuslehed sellel on romaanikale omaselt lamedad ja jäigad, varieerub nende kuju ja asetus.

Gooti lehtkapiteelid

Viited

Välislingid