Leo Laur (30. aprill 1912 – 2. veebruar 1998) oli eesti jurist, õigusteadlane, advokaat.
Leo Laur sündis juudi päritoluga arsti Emil Lauri peres. Koolitee algas Teheranis, kus tema vanemad olid 1916-1921 arstid. Lõpetas 1931. aastal Tallinna Saksa Reaalkooli ja 1939 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Leo Lauri erialaks oli juura ja õigusajalugu.
Leo laur töötas juristina. 1939. aastal, baltisakslaste lahkumise ajal, oli ta Saksa Usaldusvalitsuse juures tegutseva Eesti Vabariigi usaldusmehe Jaan Teemanti referent. Oma toonasest kogemusest on ta jutustanud saates "Kirjutamata memuaare". Leo Laur siirdus pensionile 1972. aastal Silikaatbetooni Instituudi tehnilise informatsiooni osakonna juhataja töökohalt. Töötas pensionil olles 1978-1982 Saku Õlletehase juriskonsultandina.
Leo Laur oli ka 1966. aastast Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi liige. Esines ettekannetega Tallinna ajaloost ja Tallinna õigusajaloost. Tema eriliseks huviks oli De la Gardie perekond Eestimaa ajaloos.
Oli üliõpilasseltsi Liivika auvilistlane ning Baltisaksa Kultuuri Seltsi liige.
Leo Lauri isa Emil Laur oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), arst ja tennisist. Lea Lauri esimene abikaasa oli Emilie Luiga (1914–1946) ja teine Lilian Laur-Kurvits (1927–2016). Tütar Marianne Niin on eesti arst, onkoloog.