Leon Johanson

Leon Johanson (20. oktoober (vkj) / 1. november 1897 Rakvere – 2. märts 1984 Tallinn) oli eesti arhitekt.

1903. aastal asus perekond elama Peterburi, kus Leon õppis Larini gümnaasiumis (1908–1917) ja Tsiviilinseneride Instituudis (1917–1920). 1920–1921 jätkas ta õpinguid Tallinna Tehnikumis ning seejärel (1921–1924) Karlsruhe Tehnikaülikoolis, mille lõpetamisel sai arhitektikutse.

Johanson töötas Eesti Raudtee Valitsuses ja Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonnas planeerimisarhitektina, 1945. aastast Arhitektuuri Valitsuses.

Töid

Leon Johansoni projektide järgi ehitati raudteejaamahooneid, sealhulgas ka peahooneid ja elamuid. Johansoni tööd esindavad 20. sajandi esimese poole traditsionalismi.

• 1926–1928 hooneid Lelle–Pärnu ja Viluvere-Vändra raudteel;
  • esimese tüüpprojekti järgi ehitati suured puidust peahooned järgmistesse jaamadesse: Eidapere, Sindi, Tori, Viluvere ja Vändra, neist Tori ja Viluvere jaama peahoone on tänapäevaks hävinenud;
  • teise tüüpprojekti järgi ehitati peahooneid järgmistesse pooljaamadesse: Luuri, Koogiste, Kõnnu, Tammiste ja Tootsi.
• 1928–1931 Rapla–Virtsu raudteel;
• 1929–1931 Tartu–Petseri raudteel;
• Ilmselt on tema projekteeritud ka siiani säilinud Turba raudteejaama peahoone;
• Korterelamu Nõmme-Kase 6; veel elamuid ja eramuid Nõmmel.

Viited

Kirjandus

• Leo Gens, Mart Kalm. Johanson, Leon, arhitekt. // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 133

Välislingid

• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul