Linaligu

"Linaleoauk" suunab siia. Järve kohta vaata artiklit Linaleoauk (järv).
Enne teist maailmasõda pärinev linaloeauk Viljandimaal Loime külas.

Linaligu on lina varte leotamine vees, et eraldada linakiudu linavarre küljest. Leo käigus toimub käärimine, kus bakterid aitavad lagundada pektiinikihi, mis varre siseosa ja kiudu omavahel seob.

Lina leotamine üleni vee alla kastetuna on veeligu. Linad pandi likku kuni kolmeks nädalaks, peale lisati vajutised ehk oksakiht, millel olid veel lauad ja kivid raskuseks. Samas võib ligu toimuda väga kiiresti, vaid mõne päevaga. Lina leotati linaleoaugus, mis on looduslikust veekogust eraldatud osa või maa sisse kaevatud auk. Lina leotamisel muutub vesi elusloodusele ohtlikuks, mistõttu ei soosita lina leotamist elavas veekogus. Veeleos jääb linakiud heledam ning tulemus on kasteleost kvaliteetsem, sest leotamine on ühtlasem.

Kasteligu on linavarte laotamine maha, kus kaste, vihma ja tuule käes ilma eelneva vettepanekuta. Kasteleos jääb linakiud hõbehallikas. Protsess võtab kauem kui veeligu, olenevalt oludest 3-6 nädalat. Saadav kiud ei ole nii kvaliteetne, sest leotamine on ebaühtlasem. Samas ei reostata kasteleo käigus vett.

Euroopas olid mõlemad leotusviisid üldtuntud.

Enne edasist töötlemist kuivatati leotatud linad rehetoas partel.

Viited

  1. 1 2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 143
  2. 1 2 Angulu, Morris; Gusovius, Hans-Jörg (15. märts 2024). "Retting of Bast Fiber Crops Like Hemp and Flax—A Review for Classification of Procedures". Fibers (inglise). 12 (3): 28. DOI:10.3390/fib12030028. ISSN 2079-6439.
  3. ↑ Pensa, Margit (2016). "Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine". Vaadatud 23. oktoober 2025.
  4. ↑ Różańska, Wanda; Romanowska, Barbara; Rojewski, Szymon (29. november 2023). "The Quantity and Quality of Flax and Hemp Fibers Obtained Using the Osmotic, Water-, and Dew-Retting Processes". Materials (inglise). 16 (23): 7436. DOI:10.3390/ma16237436. ISSN 1996-1944. PMC 10707260. PMID 38068179.
  5. ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Kirjastanud Õie Ränk. Lk 102

Välislingid