See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2018) |
Lindirobot (ka linditeek, ingl tape library või tape robot) on arvutitehnikas mäluseade, mille peamine eesmärk on andmete varundamine ja arhiveerimine. Lindiroboti põhilised tööks vajalikud komponendid on lindiseade (ka magnetlintsalvesti), robotkäsi ja lindikassetid.
Lindiroboti tööd juhib varundusserver. Vastavalt vajadusele tõstab robotkäsi riiulist lindikasseti lindiseadmesse, mis võimaldab andmeid lindile kirjutada ja neid sealt lugeda.
Lindirobot kasutab magnetlinte, mis pannakse lindiseadmesse ainult siis, kui andmeid soovitakse lugeda või kirjutada, muul ajal on lindid elektriliselt lahti ühendatud. Lindirobotis kasutatakse järjestikpöördusmeetodit, erinevalt kõvaketastest, mille puhul kasutatakse suvapöördusmeetodit. Kõvakettal saab igale andmeploki positsioonile minna mõne millisekundiga, kuid lindiseade peab füüsiliselt lindirulli läbi kerima, et jõuda soovitud andmeplokini. Lindiseadmel on väga kiire andmevoo edastusvõime, näiteks alates 2010. aastast on LTO (ingl Linear Tape-Open) tehnoloogiaga toetatud andmeedastuskiirus kuni 140 MB/s.
Lindirobotid suudavad salvestada tohutul hulgal andmeid. Sõltuvalt seadmest ja seadmete omavahelisest ühendatavusest jääb süsteemide ligikaudne mahutavus sajast terabaidist kuni kümnete eksabaitideni. Linditeegi mahutavus on tuhandeid kordi suurem, kui on võimalik saavutada võrgusalvestites.
Alates magnetlindi kasutuselevõtust on selle roll infotehnoloogia infrastruktuuri suuremahulistes varunduslahendustes oluliselt kasvanud.
Lindirobotiga seotud sündmusi:


Lindiroboti tööd saab põhiliselt võrrelda kettapõhise varundussüsteemiga.
Linte on lihtne kaasas kanda, mistõttu on katastroofide korral tagatud juurdepääs hädavajalikele andmetele.
Andmete varundus lindil on üks odavamaid viise andmete kaitsmiseks. Lindi hind andmeühiku kohta on langemas.
Lint on tuntud ja töökindel tehnoloogia. Lintvarundust on kasutatud juba suurarvutite ja arvutitehnika algusaastatest.
Lindirobot loeb või kirjutab andmeid lindile vaid siis, kui seda on vaja, muul ajal ootavad lindid oma järjekorda riiulis. Lindirobotil on vähem pöörlevaid osi võrreldes kettapõhise varundussüsteemiga, mistõttu vajab ta ka vähem jahutust.
Lintvarundussüsteemi piiravad vaid lindiseadmete ja lintide arv.
Lindiseade on järjestikpöördusega. Vajaliku andmeploki lugemiseks tuleb enne läbi lugeda kõik eelnevad andmeplokid. Mõned lindiseadmed kasutavad suvapöördust, mis lubab andmeplokke kiiremini üles leida.
Peaaegu kõik lintvarunduse seadmed nõuavad andmete taastamist kõvakettale, et andmefaile saaks samamoodi kasutada nagu enne varundamist. Seevastu kettapõhiste varundusseadmete puhul on enamasti võimalik varundatud andmete juurde pääseda, ilma et neid peaks eraldi vahepealsele kettale kopeerima.
Aja jooksul võivad lindiseadmed kuluda, mis kahjustab andmeterviklust. Lindi tõrgete arv kasvab iga kasutuskorraga, mistõttu on igal lindimudelil piiratud arv lugemis- ja kirjutamiskordi.
Robotkäsi on lindirobotis seade, mis vastavalt vajadusele viib lindiriiulist lindikasseti lindiseadmesse või vastupidi. Robotkäsi on lindiroboti üks atraktiivsemaid ja kallimaid elemente, mis on ühtlasi lindirobotile just sellise nimetuse andnud. Sõrmja mehhanismi abil on võimalik lindikassetist kinni haarata ja see ümber paigutada. Lisaks on robotkäel luger, mille abil saab kassette identifitseerida .
Lindirobotis võib robotkäsi liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Süsteem haldab kassettide liigutamist järjekorra alusel (pinu-põhimõttel), kusjuures robotkäsi võib korraga hoida ja sorteerida kuni 10 kassetti. Kasseti toimetamine hoiustamispesast lindiseadmesse on kiire protsess, mis kestab tavaliselt vaid 5–10 sekundit. Robotkäe liikumistsükleid võib tinglikult võrrelda lindi edasi- ja tagasikerimisega.
Kui nõutakse linti, siis on lindiroboti toimingud järgmised:
Ülemine kirjeldus kehtib ainult üht robotkätt kasutades. Juhul kui lindirobotis on üles seatud kaks robotkätt, mis võimaldab rohkem linte vastu võtta, on lindi vahetusprotsess järgmine:

Seega juhul kui kasutusel on mitu robotkätt, on protsessis vähem samme.
Lindirobotis on iga lindikassett mingil moel märgistatud. Lindikassett peab olema tuvastatav, sest see tagab lindiroboti süsteemis korrektse lindikassettide halduse. Lindirobotid kasutavad lindikassettide tuvastamiseks põhiliselt vöötkoodi ja raadiosagedustuvastuse (RFID) tehnoloogiat. Igasugune tõrge lindikasseti tuvastamisel võib takistada juurdepääsu andmetele. Andmete varundamise või taastamise üks võimalikke probleeme on tõrge vöötkoodi lugemisel.
Lindikassetil on vöötkood, mida lindirobotis olev robotkäsi loeb vöötkoodilugeriga, kasutades selleks laialdaselt levinud Code 39 tehnoloogiat. Vöötkoodi tehnoloogia on tõhus, kuna võimaldab kasseti tuvastada unikaalse vöötkoodi abil ilma linti eraldi lindiseadmesse sisestamata. Kuna robotkäel asuv vöötkoodiluger ei pea vöötkoodiga otseses kontaktis olema, piisab koodi skaneerimisest teatud kauguselt. Saadud informatsioon edastatakse süsteemi tarkvararakendusse.

Näiteks LTO-6 lindikasseti vöötkood koosneb kaheksast tähe- või numbrimärgist.
2010. aastal lisas Hewlett-Packard RFID-kiibiga siltide tehnoloogia ka LTO-3, 4, 5 ja 6 põlvkonna lindikassettidele. Need sildid sisaldavad korraga RFID- ja vöötkooditehnoloogiat, et kiirendada ja lihtsustada lindikassettide tuvastamist, eriti mahukates andmekeskustes. RFID-skanneriga on võimalik tuvastada kassetil olevaid märgistusi sekunditega ka siis, kui need on veel avamata pappkarbis.
Väiksemad lindirobotid on lindiautomaadid. Lindiautomaat (ingl tape autoloader) sisaldab tavaliselt ühte lindiseadet, mis siini peal liikudes pääseb juurde lindikassettidele. Suurim erinevus lindiautomaadi ja lindiroboti vahel on see, et lindiautomaadi tööd juhib inimene, mitte varundustarkvara . Lindiautomaat võimaldab kasutajal varundada pigem väiksemahulisemaid andmeid, näiteks isiklikke faile. Lindirobot on mõeldud suuremate süsteemide ja serverite varundamiseks ja arhiveerimiseks.
