Järv

Järvenõgude tekke järgi

• Tektoonilised – maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ja riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved.
• Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ja Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk.
• Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki järv). Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
• Erosioonilised – tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod.
• Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad näiteks lammijärved.
• Karstijärved – kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel.
• Vulkaanilised – järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse.
• Isostaatilised ehk rannajärved – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud.
• Meteoriiditekkelised järved – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal.
• Mandrijäätekkelised järved – järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega.
• Soojärved – järved, mis on tekkinud soodes.
• Tehisjärved – järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nende hulka kuuluvad veehoidlad, veega täidetud karjäärid, tiigid, paisjärved jne.

Sisse- ja väljavoolu järgi

• Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
• Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
• Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
• Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.

Toitelisuse ehk troofsuse järgi

 Pikemalt artiklis Järvetüübid

Järvi saab tüpidiseerida vee toitainete hulga järgi (troofsus), mis mõjutab suuresti taimede kasvu.

• Vähetoitelised ehk oligotroosed järved – üldiselt puhtaveelised ja vähese taimestikuga.
• Kesktoitelised ehk mesotroofsed järved – hea vee läbipaistvuse ja keskmise toitainete tasemega.
• Rohketoitelised ehk eutroofsed järved – on rikastunud toitainetega, seal kasvab lopsakas taimestik, suvel võib esineda veeõitseng.
• Ülirohketoitelised ehk hüpertroofsed järved on kõige toitaineterikkamad, nad on tavaliselt väike läbipaistvusega ning sageli esineb neis hävitavaid veeõitsenguid.
• Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed järved
• Huumustoitelised ehk düstroofsed järved
• Segatoitelised ehk düseutroofsed järved
• Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed järved
• Rauatoitelised ehk siderotroofsed järved
• Soolatoitelised ehk halotroofsed järved