Lokao

Türnpuuliik Rhamnus globosa herbaarlehel all paremal, sünonüümi Rhamnus Meyeri all
Artikkel lokao ekstraheerimise kohta harilikust türnpuust (Rhamnus cathartica) väljaandes Scientific American, New York, 1860

Lokao (nimetus pärineb hiina keelest, hääldatuna umbes [lü-kao] või [lü-tšiao]), ka hiina indigo ehk Hiina roheline on rohelise tooniga looduslik värvaine, mida saadakse mõnede Hiinas kasvavate türnpuu (Rhamnus sp.) liikide koorest, lehtedest ja marjadest, täpsemalt nende mahlast.

Rahvusvahelises värvainete indeksis kannab lokao tähist NG1 (Natural Green 1). Ingliskeelses kirjanduses on sage sünonüüm Chinese Green ('hiina roheline').

Sõnavara

Eestikeelses kirjanduses leiduvad nimetused "hiina roheline" või "hiina roheline indigo". Ingliskeelses kirjanduses võib sõna lokao tähistada nii värvainet kui ka türnpuuliiki Rhamnus globosa.

Värvaine saamine

Lokao värvaine allikatena on nimetatud hiina türnpuud (Rhamnus utilis) ja samas regioonis kasvavaid teisi türnpuuliike, nagu värvi-türnpuu (Rhamnus saxatilis subsp tinctoria), dauuria türnpuu (Rhamnus davurica) ja Rhamnus globosa. Värvainet toodeti puude koorest ja lehtedest, mida töödeldi kuuma veega ning jäeti lahus pikaks ajaks seisma, värvaine setitati kasutades potast või lubjapiima ning filtreeriti bambuskorvide, paberi ja puuvilla abil. Türnpuumarjadest toodeti ka halvasti lahustuvat rohelist vesivärvi: taimeosad jahvatati ning segati maarjaga, nii saadud segu kuivatati ning pressiti sinakasrohelisteks tükkideks.

Värviv komponent sisaldab happelist ühendit lokaoonhapet C42H48O27 ja suhkrut lokaoosi.

Värvaine kasutamine

Värvainet on kasutatud puuvilla ja siidi värvimiseks. Toon on vähese valguskindlusega, kergesti pleekiv. Nõrgalt aluselises lahuses värvides kinnitub roheline värvitoon puuvillakiule ilma peitsaineta. Lokao'ga on võimalik eelpeitsitud kiudu värvida nagu küüpvärvainega, siis saadakse sinine toon. Samuti on ta Hiina rohelise pigmendi nime all kasutust leidnud akvarellides (annab sügava sinakasrohelise tooni), trükivärvides ja lakkides.

Esimesed teated Hiina rohelisest jõudsid Euroopasse 18. sajandi lõpul. 19. sajandi keskpaigas, kui Hongkong läks Suurbritanniale, sai lokao Euroopas laiemalt tuntuks ja sai lühiajaliselt peadpööritava populaarsuse osaliseks. Värvainega värvitud tekstiilid paistsid ühtmoodi säravalt rohelised nii loomulikus kui ka kunstvalguses. Edu jäi lühikeseks, sest vähese valguskindluse tõttu ei suutnud lokao võistelda peatselt ilmunud aniliinvärvidega.

Viited

  1. ↑ Shizhen Li, G. A. Stuart, P. Smith. Chinese Medicinal Herbs: A Modern Edition of a Classic Sixteenth-Century Manual. Courier Corporation, 2003. Lk 373
  2. ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  3. ↑ http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=200013385
  4. ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#.XBfSEmgzaUk
  5. ↑ http://www.faculty.ucr.edu/~legneref/botany/tandye.htm
  6. ↑ "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.
  7. 1 2 Biochemisches Handlexikon: VI. Band: Farbstoffe der Pflanzen- und der Tierwelt, lk 166–168
  8. ↑ G. H. Hurst, H. B. Stocks. Dictionary of Chemicals and Raw Products Used in the Manufacture of Paints ..., 1917. Lk 98
  9. ↑ https://www.gutenberg.org/files/56344/56344-h/56344-h.htm#Page_129 G. Terry. Pigments, paint and painting. London, 1893. lk 129
  10. ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#NG1
  11. ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#.XBfzimgzaUk
  12. ↑ Kunstileksikon.Eesti Klassikakirjastus, 2001
  13. ↑ F. Brunello. The Art of Dyeing in the History of Mankind. Lk 73
  14. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2018. Vaadatud 17. detsembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  15. ↑ http://cameo.mfa.org/wiki/Lokao

Välislingid