Luisk on vahend, millega teritatakse lõikeriistu. Kivist tehtud luisk sarnaneb tahuga ning lõunaeesti murretes nimetati seda ka kõvask, mujal Eestis kõvasi. Puidust valmistatud luisu üldine nimetus oli veel laast.
Luisk on vahend, millega teritatakse lõikeriistu. Kivist tehtud luisk sarnaneb tahuga ning lõunaeesti murretes nimetati seda ka kõvask, mujal Eestis kõvasi. Puidust valmistatud luisu üldine nimetus oli veel laast.
19. sajandi keskpaigani kasutati Eestis laialdaselt puuluiske, mis olid valmistatud peamiselt tammest, vahtrast või kadakast. Põhja- ja Lääne-Eestis olid rohkem kasutusel kõvast liivakivist omavalmistatud luisud. Vabrikuluisud tulid kasutusele 19. sajandi teisel poolel.
Saartel ja Loode-Eesti rannikualadel valmistati puuluisud Skandinaavia eeskujul neljakandilise pulga kujuga. Nad olid kaetud paksu kihi kleepainega (tõrva või vahaga) ning üle puistatud peene liivaga. Mandril, eriti Lõuna-Eestis olid luisud Ida-Euroopale omaselt valmistatud paksu laastu kujulisena. Need kaeti tõrva ja liivaga või ainult liivaga, mis püsis luisu karestatud pinnal. Viimasel juhul tuli luisku aeg-ajalt pista liivakotti. Luisku kanti tavaliselt kaasas luisutaskus, mis oli valmistatud nahast või jämedast riidest, aga ka puust või kasetohust tupes. Paljude luiskude käepidemed olid kaunistatud.