MANIAC
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2025) |
MANIAC I (matemaatiline analüsaator, lugeja, integraator ja arvuti) oli varajane arvuti, mis ehitati Nicholas Metropolise käe all Los Alamose Riiklikus Laboris. See põhines von Neumanni arhitektuuril, mille töötas välja John von Neumann.
MANIAC 1 oli 18-bitine arvuti, millel oli kiirus umbes 50 operatsiooni sekundis. Arvuti põhines ENIAC-i ideedel, kuid selle eesmärk oli toetada teaduslikke arvutusi, sealhulgas tuumafüüsika simulatsioone. Arvuti ehitati peamiselt aatomienergia rakenduste, eriti vesinikupommi arendamiseks.
Arvuti kaalus umbes 0,45 tonni.
Ajalugu
MANIAC hakkas tööle 1951. aastal. Tehnoloogiaajaloolase George Dysoni sõnul arvuti "lõhkus vahet numbrite vahel, mis tähendavad asju, ja numbrite vahel, mis teevad asju".
1957. aastal võeti selle asemel kasutusele MANIAC II ja MANIAC I anti üle New Mexico Ülikoolile.
Kasutusalad
Sellel arvutil oli suur tähtsus tuumapommide väljatöötamisel ja ühiskonna muutmises digitaalsel meedial põhinevaks. MANIAC tegi läbimurde loogilises arhitektuuris ja tarkvaras.
Viited
- ↑ "MANIAC | computer | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 23. mail 2025.
- ↑ "What was MANIAC? - The Handy Science Answer Book". www.papertrell.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2026. Vaadatud 22. mail 2025.
- ↑ "When the World Went Digital". American Scientist (inglise). 6. veebruar 2017. Vaadatud 22. mail 2025. [alaline kõdulink]