MILAN

See artikkel See artikkel räägib tankitõrjeraketisüsteemist. Linna kohta vaata artiklit Milano. Jalgpalliklubi kohta vaata artiklit AC Milan.
MILAN
Tankitõrjeraketisüsteem MILAN
Tüüp juhitav tankitõrjeraketisüsteem
Tootmise ajalugu
Tootja Euromissile
Tehnilised andmed
Kaal 16,4 kg
Meeskond 3
Kaliiber 115 mm
Laskekiirus 3 lasku/min
Laskemoona algkiirus 75 m/s
Tõhus laskeulatus 300–1950 m
Maksimaalne laskeulatus 2000 m

MILAN (prantsuse keeles Missile d´infanterie léger antichar) on kerge jalaväe juhitav tankitõrjeraketisüsteem.

Ajalugu

Raketisüsteemi MILAN arendamist alustati 1962. aastal. Süsteem on tänapäeval kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka Eesti Kaitseväes. MILAN-i töötas välja EUROMISSILE Prantsuse ja Saksa armeele ning see võeti kasutusele 1972. aastal. Kokku on valmistatud 10 000 laskeseadet ja 350 000 raketti. Litsentsi alusel toodetakse MILAN-it ka Suurbritannias.

Laskekauguseks on 200–2000 m (MILAN ER kuni 3000 m). MILAN on seni kasutusel paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis. Eestis on siiski alustatud järkjärgulist üleminekut USAs valmistatud tankitõrjerakettidele FGM-148 Javelin.

Kirjeldus

MILAN 1 rakett
MILAN II eraldiseisva sütikuga, mis peaaegu kahekordistab raketi soomustläbistavust

MILAN on tüüpiline II põlvkonna poolautomaatne traadi teel juhitav tankitõrjeraketisüsteem, kus sihturi ülesandeks on hoida sihikuristi sihtmärgil. Lendava raketi sabaleek annab IR kohaviite, mille järgi juhtimiselektroonika mõõdab kõrvalekalde raketi asendi ja sihtimisjoone vahel. Kuna raketi trajektoori juhib operaator, võimaldab see vältida enamikku takistusi ja vastumeetmeid (infrapunaraketid, radarisegajad). Puudusteks on aga raketi lühike laskekaugus, operaatori asukoha paljastamine ning oskusliku ja hästi treenitud operaatori olemasolu vajadus.

MILAN-ile saab kinnitada termokaamera MIRA, et anda raketikompleksile öösel laskmise võimekus.

MILAN-it luues pandi põhirõhk jalaväelaste kantava relva loomisele, mis aga ei välista relva kasutamist sõidukitelt. MILAN-i ülesandeks on sihtmärgi otsimine, selle tuvastamine ja hävitamine. Raketi efektiivne laskekaugus on 300–1950 m (raketil on traati 2050 m). Rakett lendab sihtimisjoonest 50 cm kõrgemal niinimetatud lennutunnelis, mille läbimõõt on ligikaudu 1 m. 75–300 m kaugusel pole soomukite vastu võitlemine efektiivne, kuna rakett pole veel saavutanud stabiilsust. Lõhkepea aktiveeritakse 20 m pealt. Raketi maksimaalne lennuaeg on 13 sekundit. 500 m kaugusele lendab rakett 4 sekundit, 1000 m kaugusele 7 sekundit, 1500 m peale 10 sekundit ja 1950 m kaugusele 13 sekundit. Kui relv on hästi rihitud ja operaator saanud hea väljaõppe, on relv väga täpne – tabamishajuvus maksimaalsele lennukaugusele on ligikaudu 1 meeter. MILAN on võimeline hävitama kõiki tänapäeva soomukeid. Relva tagaplahvatusala võib aga meeskonna asukoha kergesti reeta. MILAN-i kasutustemperatuur ulatub –40 °C kuni +52 °C (katsetatud Kanadas ja Austraalias), säilitada saab aga relva –56 °C kuni +72 °C juures. Relv on vihmakindel (võib olla kuni 6 tundi vihma käes) ja vastupidav (võimalik langevarjuga alla visata). MILAN-i tööpinge on 22 V, voolu saadakse termopatareist, mis asub raketi konteineri küljes. Optika sihikuristi valgustuseks on vaja 3 x 1,2 V (3,6 V) akut/patareid. Optiline sihik on 7x suurendusega, fokuseerimine –4 kuni 1,5 dioptrit. Nägemisulatus on 150 tuhandikku (ehk 1000 m peale 150 m), termokaameral MIRA 40 tuhandikku.

Relva andmed

Vaade läbi MILAN-i optilise sihiku

Laskeseade

  • Kaal 16,4 kg
  • Relv koos MIRA-ga 28 kg
  • Pikk kolmjalg 8 kg
  • Relva kaal koos konteineriga 61 kg
  • Sihikuline laskekaugus 2000 m
  • Efektiivne laskekaugus 300–1950 m
  • Meeskond 3
  • Praktiline laskekiirus 3 lasku/min

Rakett

  • Kaliiber 115 mm
  • Algkiirus 75 m/s
  • Lõppkiirus 190–210 m/s
  • Raketi lennutunneli läbimõõt 1 m
  • Kaal 12,2 kg (konteineris)
  • Soomust läbistavus 800 mm

Kasutavad riigid

MILAN-it kasutavad riigid on märgitud sinisega, endised kasutajad punasega

Endised kasutajad

  •  Austraalia – kasutati jalaväes ja sõidukitele paigaldatuna. Austraalia armee vahetas MILAN-i 1990. aastate alguses välja FGM-148 Javelini relvasüsteemi vastu.
  •  Iirimaa – kasutati jalaväes, vahetati välja FGM-148 Javelini relvasüsteemi vastu.
  •  Singapur – vahetati välja Iisraeli Spike'i relvasüsteemi vastu.
  •  Suurbritannia – põhiliselt oli kasutusel jalaväerelvana, kuid seda kasutati ka FV103 Spartani jalaväesoomukile paigaldatuna. Briti relvajõududele osteti üle 50 000 raketi. MILAN-it kasutati Argentina punkrite vastu Falklandi konfliktides ja hiljem T-55 tankide vastu Lahesõjas. MILAN vahetati välja FGM-148 Javelini relvasüsteemi vastu 2005. aastal.

Viited

  1. ↑ "Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2015. Vaadatud 3. septembril 2015.
  2. ↑ Tankitõrjeraketisüsteem MILAN
  3. ↑ "Eesti saab USA-lt Javelin tankitõrjesüsteemi rakette" ERR, 20. märts 2016
  4. 1 2 Tankitõrjerühm MILAN, KVÜÕA, Tartu, 2004
  5. 1 2 Laskmine tankitõrjeraketikompleksist MILAN, Tartu, 2004
  6. ↑ Українські бійці навчаються використовувати ПТРК MILAN 13.04.2022 (vaadatud: 13.04.2022)