Maaema mess oli aastatel 1994–2015 Eestis korraldatud ürituste sari, mille programmi kuulusid konverentsid, näitused, laadad ja kultuuriüritused.
Messi eesmärk oli lähendada inimest loodusele, tutvustada ja toetada Eesti pärimus- ja looduskultuuri ning käsitleda inimese ja looduse vahelisi suhteid, tervislikku eluviisi, alternatiivseid tervisekäsitlusi ja säästvat arengut. Maaema messi üritusi korraldati peamiselt Tallinnas. Seal tutvustati ja müüdi mahepõllumajandussaadusi ning sünteetiliste taimekaitsevahenditeta kasvatatud toitu, mahe- ja ökotooteid, looduslikest materjalidest käsitööd, looduskosmeetikat ja vaimset kirjandust.
Messidel osales ka külalisi teistest riikidest. Esimeseks välismaiseks koostööpartneriks sai Soomes tegutsev „Hengen ja Tiedon messut“. Eesti huvilised käisid Soome messil ning Soome osalejad külastasid Maaema messi Eestis.
Folklorist Mare Kõiva on käsitlenud Maaema messi kahekümne aasta vältel toimunud mitmetasandilise üritusena, mis toetas ökoloogiliselt tasakaalustatud eluviisi ning tutvustas permakultuuri, ökokülade liikumist, vaimseid praktikaid ja alternatiivmeditsiini suundi. Messi tegevusse kaasati ametlike institutsioonide esindajaid, loodus- ja humanitaarteadlasi, praktikuid, rahvaravijaid, kunstnikke ning loomeinimesi.
Maaema messi peakorraldaja oli aastatel 1994–2015 Helve Laksberg.
Ürituste sarja viimane sündmus „Maaema Sõbrapäev 2015“ toimus 14. veebruaril 2015 Eesti Rahvusraamatukogus. Programmi kuulusid sõbrapäeva ettekanded, kontserdid ja müük.
Esimesel Maaema messil olid esiplaanil konverentsiloengud. 1995. aasta messil tõusid nende kõrval rohkem esile müügiletid. Mess andis tootjatele võimaluse oma kaupa tutvustada ja ostjatega kohtuda. Näiteks on Saidafarmi juht Juhan Särgava meenutanud, et Maaema mess oli neile taskukohane võimalus oma toodangut näidata ja kliente leida.
Korraldus
Maaema mess kasvas välja Tallinna Lastepolikliiniku keldris tegutsenud AS Teelehe taimetoidubaarist, mida juhtisid alates 1992. aastast Helve ja Margus Laksberg. Söögikohast kujunes külastajate ja huviliste kooskäimiskoht ning seal tekkinud mõtetest sai alguse Maaema mess.
Aastate jooksul kujunes Maaema mess traditsiooniliseks laia osavõtuga rahvaürituseks. Messi sümboolikas ja eriti kevadiste ürituste sisus olid tähtsal kohal Maaema, päike, looduse tärkamine ning austus looduse vastu.
Esimene toimkond koosnes huvilistest, kes hääletasid ürituse nime üle ja jagasid omavahel korraldusülesanded. Sellesse kuulusid Helve Laksberg, Margus Laksberg, Külli Reinup, Heldur Haldre, Mart Parmas, Kaia Kristjuhan, Priit Ojavool, Tiit Välja, Meelis Piller, Hans Raudsik, Viktor Kerge, Kalle Pungas, Peep Sõber, Anne-Liis Õigus, Ene Kallas, Aime Sügis, Arvo Purga, Jüri Henno, Mercedes Merimaa, Leo Maigre jt.
1995. aasta Maaema messi põhitoimkonnas oli neli inimest. Nende hulka kuulunud Reet Priiman tegeles teadusküsimustega. Sama aasta messi teatmiku koostasid Helve Laksberg, Reet Priiman ja Viktor Kerge.
18. detsembril 1996 registreeriti kaubamärk „Maaema mess“ Helve Laksbergi nimele. Patendiamet andis välja kaubamärgitunnistuse nr 21794 klassis 41 kultuuri- ja haridusalaste näituste korraldamiseks.
Maaema messi temaatilisi konverentse juhtisid eri aegadel Meelis Piller, Reet Priiman, Ülo Meresmäe, Väino Liiman, Voldemar Vain, Enn Parve, Rein Ratas, Anto Raukas ja Lembit Reimal. Rahva lemmikesinejate hulka kuulusid Aleksander Heintalu, Gunnar Aarma, Luule Viilma,Jüri Lina, Igor Mang ja Igor Volke. Pikaajaliste ja aateliste korraldajate hulka erinevatel aegadel ja ülesannete täitmisel kuulusid peakorraldaja Helve Laksberg, arvutikunstnik ja operaator Aimar Laksberg, filmioperaator Leo Maigre, tehnik Kalle Pungas, messi teadmiste kogu liikmed ja konverentsijuhid Anto Raukas, Rein Ratas, Lembit Reimal ja kultuuriprogrammijuht Tiiu Anton.
Maaema mess kujunes pikaajaliseks laia osavõtuga rahvaürituseks. Huvi messi vastu kasvas suuresti inimeste endi algatusel ja erinevates gruppides ning teave ürituste kohta levis osalejate ja külastajate kaudu.
Esimese Maaema messi korraldamist toetas Põllumajandusministeerium. Messid olid valdavalt isemajandavad ning osalustasud ja piletitulu aitasid katta korralduskulusid. Ürituste ettevalmistamisel osalesid toimkonna liikmed ja vabatahtlikud. Avaliku sektori ning toetusfondide rahaline panus oli vähene. Messi korraldamise jätkamiseks registreeriti AS-i Teeleht kõrvale Mittetulundusühing Maaema, mis jäi hiljem ürituse peamiseks korraldajaks. Maaema messi 20. aastapäeva tähistamist ning viimast üritust „Maaema Sõbrapäev 2015“ toetas Tallinna linn.
Messi sündmusi jäädvustas kümne aasta jooksul Leo Maigre, hiljem jätkas filmimist Olev Viitmaa. Maaema messist on säilinud aastatel 1994–2015 kogutud filmi- ja loengusalvestiste arhiiv.
Messi sümboolika ja väljaanded
Nime „Maaema“ valikul lähtuti esivanemate loodustunnetusest ja inimese elust kooskõlas loodusseadustega. Korraldajate käsitluses tähistas Maaema ürgset eluandjat ja kogu looduse kaitsjat. Messi nime ja sümboolika algse tähenduse sõnastamisel osalesid toimkonna liikmed.
Maaema messi logo sümboliseerib avatud päikest 21 lainetava kiirega. Korraldajate tõlgenduses väljendas südamikust väljapoole lainetav päikesekujund teadmiste tulva, arenguteed ning inimese ja looduse harmooniat.
Päikese keskmes asetseb kaheksakand ehk Muhu mänd, mida Eesti rahvakultuuris on kasutatud õnne-, kaitse- ja päikesemärgina ning seostatud ilmakaarte ja suunanäitamisega.
Maaema messi varasem tunnuslause oli „Toetamaks loodussõbralikku ja ökoloogiliselt puhtamat elukeskkonda“. Hilisematel aastatel kasutati tunnusnimetust „Eluterve keskkonna ja teadmiste mess“.
Maaema messi hümni „Püha Maaema iidne jõud“ sõnad ja viisi kirjutas 2005. aastal Peeter Kaber.
Aastatel 1994–1999 andsid AS Teeleht ja hiljem OÜ Teeleht välja Maaema messi teatmikke. Need sisaldasid muu hulgas konverentsiettekannete teese ning esinejate lühitutvustusi. Osa sisust avaldati ka inglise ja saksa keeles.
Maaema messiga oli pikaajaliselt seotud ka luuletaja Silvia Kelle, kelle luulekogu „Loitsusõnad Maaemale“ ilmus 2005. aastal.
2015. aastal valmisid dokumentaalfilmid „Maaema mess – 20 aastat tervist ja teadmisi“ ja „Maaema Sõbrapäev 2015“. Filmid koostas Helve Laksberg, nõuandjana osales Priit Ojavool ning montaaži ja tehnilise teostuse tegi Aimar Laksberg.
Ajalugu
Esimesel Maaema messil olid esiplaanil konverentsiloengud. 1995. aasta messil tõusid nende kõrval rohkem esile müügiletid. Mess andis tootjatele võimaluse oma kaupa tutvustada ja ostjatega kohtuda. Näiteks on Saidafarmi juht Juhan Särgava meenutanud, et Maaema mess oli neile taskukohane võimalus oma toodangut näidata ja kliente leida.
16.–17. aprill 1994 – Maaema Mess 1994, Eesti Projekti hoone. Konverents „Tagasipöördumine looduse juurde“.
6.–7. mai 1995 – Maaema Mess 1995, Eesti Projekti hoone. Konverents „Armastus, andestamine ja tervis“.
13. oktoober 1996 – Maaema Sügismess 1996, Salme Kultuurikeskus.
16.–18. mai 1997 – Maaema Mess 1997, Salme Kultuurikeskus. Rahvusvaheline konverents „Unustatud tehnoloogiad tööstuse, energeetika ja põllumajanduse loodussõbralikuks kasutamiseks“. Messi raames toimusid ka kunstinäitus ja kunstioksjon, mille kohta anti välja eraldi kataloog.
24.–26. aprill 1998 – Maaema Mess 1998, Salme Kultuurikeskus. Rahvusvaheline kaubandusmess ja temaatiline konverents propageerimaks loodussõbralikku ning ökoloogiliselt puhtamat elukeskkonda.
17.–25. aprill 1999 – Maaema Mess 1999, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus aadressil Rävala puiestee 8 ning Tallinna Lillepaviljon. 17.–18. aprillil toimus konverents „Loodus ja tervis uuel aastatuhandel“, 19.–21. aprillil loodusfilmide programm ning 22. aprillil ökoloogiaseminar. Lillepaviljonis toimusid 23. aprillil loodustarkuste seminar, 24. aprillil seminar „Anomaalne maailm ja inimene“ ning 25. aprillil seminar „Kodukant, liikumine ja rahvuslik käsitöö“.
27.–30. aprill 2000 – Maaema Mess 2000, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Eluterve Eesti“.
5.–7. aprill 2001 – Maaema Mess 2001, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Maa ja inimene“.
6.–8. juuli 2001 – Maaema Suvepäevad 2001, Aegviidu, Uueveski.
10.–11. mai 2002 – Maaema Mess 2002, Tallinna Lillepaviljon.
23.–24. mai 2003 – X Maaema Juubelimess, Tallinna Lillepaviljon. Konverents „Maa, meie elu õnne ja ohtude allikas“.
15.–16. mai 2004 – Maaema Kevadmess 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents „Loodusest tulenev terve elu“.
9.–10. oktoober 2004 – Maaema Mess ja Sügislaat 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents „Kuldne sügis!“.
4.–5. detsember 2004 – Maaema messi jõulud 2004, Tallinna lauluväljak. Konverents, mess ja kultuuriprogramm.
16.–17. aprill 2005 – Maaema Kevadmess 2005, Tallinna lauluväljak.
11.–12. juuni 2005 – Maaema Mess Rakvere 2005, Rakvere Spordikeskus. Konverents „Mineviku tarkus – meie aja pärisosa“.
27. august 2005 – Maaema Suvelõpulaat simmaniga „Saue 12“, Saue linna tammik.
8.–9. oktoober 2005 – Maaema Mess ja Sügislaat 2005, Tallinna lauluväljak.
29.–30. aprill 2006 – Maaema Kevadmess 2006 – eluterve keskkonna ja teadmiste mess, Tallinna lauluväljak. Konverents „Olla või mitte olla – kas Eesti rahval on tulevikku?“.
3.–4. juuni 2006 – Maaema Mess Rakvere 2006, Rakvere Spordikeskus. Konverentsid „Omandireform ja loodussõbralik kodukolle“ ning „Inimese tervis ja loodussõbralik kodukolle“.
7.–8. oktoober 2006 – Maaema Mess ja Sügislaat 2006, Tallinna lauluväljak.
10.–11. mai 2008 – Maaema Kevadmess 2008 – eluterve keskkonna ja teadmiste mess, Tallinna lauluväljak. Konverents „Unikaalne Eestimaa“.
25.–26. aprill 2009 – XX Maaema Kevadmess, Skoone bastion. Konverents „Eluterve keskkond“.
5. september 2009 – Maaema Looduslaat 2009, Elva kultuurikeskuse Sinilind parkla.
19.–20. september 2009 – Maaema Viljapäevad 2009, Tallinna lauluväljak. Konverents „Tervis kõigile!“.
