Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).
Kaitsemaandus võimaldab ära hoida eelkõige inimesele ohtliku pinge tekkimist ja kestmist juhtivate elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme kereühenduse tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja katselüliti katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik rikkevoolukaitselüliti rakendumise ja potentsiaaliühtlustuse tagamiseks. Korrektselt välja ehitataud paigaldise kaitsemaanduse ahelas (TN-S, 5-juhtmelise juhistiksüsteemi PE kolla-rohelist värvi isolatsiooniga juhis) ei tohi voolu olla. (Siin mitte segamini ajada TN-C 4-juhtmelist juhistiksüteemi PEN-juhiga, mille isolatsioon on samuti kolla-rohelise värviga tähistatud ja milles maanduse vool on lubatud.
Kaitsemaanduseks loetakse ka välguvarda maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse).
Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja võrkude mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada faasijuhtide pingeid maa suhtes.
Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.
Paigalduskaablisoonte isolatsiooni värvid:
• faasisooned (L1, L2, L3) ‒ pruun, must või hall;
• neutraalsoon (N) ‒ sinine;
• kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN)– kollarohelisetriibuline.