| Magneesia lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Rooma-Seleukiidide sõjast | |||
|
Pergamoni pronkstahvli joonis, millel on ilmselt kujutatud Magneesia lahingut | |||
| Toimumisaeg | detsember 190 või jaanuar 189 eKr | ||
| Toimumiskoht |
Magnesia ad Sipylumi lähistel, Seleukiidide Riik (praegune Manisa, Türgi) | ||
| Tulemus | Rooma-Pergamoni võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Magneesia lahing oli Rooma-Seleukiidide sõja lahing kas detsembris 190 või jaanuaris 189 eKr. Selles põrkasid omavahel kokku ühel poolel Rooma Vabariik (konsul Lucius Cornelius Scipio Asiaticuse juhtimisel) ja tema liitlane Pergamoni Kuningriik (kuningas Eumenes II juhtimisel) ning teisel poolel Seleukiidide Riik (basileus Antiochos III Suure juhtimisel). Enne lahingut olid osapooled mitu päeva Anatoolias Magnesia ad Sipylumist kirdes laagris (praegune Manisa Türgis) ning proovisid vastast rünnakule meelitada.
Kui lahing lõpuks algas, õnnestus Eumenesel vastase vasak tiib hävitada. Kuigi Antiochose ratsavägi oli paremal tiival edukas, ei suutnud ta põhijõude piisavalt kiiresti varustada. Ilmselt hukkus kreeklaste poolel umbes 10 000 ning roomlaste poolel umbes 5000 meest. Võit oli Rooma ja Pergamoni jaoks otsustav, kuna see viis Apamea rahu ning Seleukiidide võimu lõpuni Väike-Aasias.