Maguskirss

Küpsed maguskirsid

Maguskirss on magusa kirsipuu (Prunus avium) vili.

Kaubandusvõrgus nimetatakse maguskirssi sageli ekslikult mureliks. Viimane on tegelikult murelipuu (Prunus cerasus var. austera) vili.

Kasutamine

Magusa kirsipuu erinevaid kultivare kasvatatakse laialdaselt maguskirsside saamiseks. Aretatud kultivaride maguskirsid on maitsvad, magusad, mahlased. Metsikuna kasvavatel puudel on viljad väiksemad ning vähem magusad ja mahlased. Oluliselt hapumad on teised tuntud kirsid – hapukirsid. Maguskirsse süüakse eelkõige värskelt, kuid neid kasutatakse ka hoidiste, kastmete, likööride jm valmistamisel.

Värskete viljade toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangutabelis on antud järgmiste kirsside toodang kokku: maguskirsid (metsikute puude ja kultivaride viljad), südakirsid (var. juliana) ja kõhrkirsid (var. duracina). 2012. aastal toodeti maailmas 2,2 miljonit tonni maguskirsse.

Suurimad tootjad 2012. aastal
Riik Toodang,
tonnides		 Osakaal,
%
 Türgi 480 748 21,3
 USA 384 646 17,0
 Iraan 200 000* 8,9
 Itaalia 104 766 4,6
 Hispaania 98 400 4,4
 Tšiili 90 000* 4,0
 Usbekistan 84 000* 3,7
 Süüria 82 341 3,6
 Ukraina 72 600 3,2
 Venemaa 72 000** 3,2
Maailm kokku 2 256 519 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik
Toitained
Toitaine Väärtus
100 g kohta		 Ühik
Vesi 82,25 g
Kalorsus 63 kcal
Valgud 1,06 g
Lipiidid 0,20 g
Süsivesikud 16,01 g
Suhkrud 12,82 g
Glükoos 6,59 g
Fruktoos 5,37 g
Galaktoos 0,59 g
Sahharoos 0,15 g
Maltoos 0,12 g
Kiudained 2,1 g
Toiteelemendid
Toiteelement Väärtus
100 g kohta		 Ühik
Kaltsium (Ca) 13 mg
Raud (Fe) 0,36 mg
Magneesium (Mg) 11 mg
Fosfor (P) 21 mg
Kaalium (K) 222 mg
Naatrium (Na) 0 mg
Tsink (Zn) 0,07 mg
Vask (Cu) 0,06 mg
Mangaan (Mn) 0,07 mg
Fluoriidid (F) 2,0 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid
Vitamiin Väärtus
100 g kohta		 Ühik
C 7,0 mg
B1 0,27 mg
B2 0,033 mg
B3 0,154 mg
B4 6,1 mg
B5 0,20 mg
B6 0,05 mg
E 0,07 mg
A 3 μg
β-karoteen 38 μg
Folaadid 4 μg
Luteiin+
zeaksantiin		 85 μg
K 2,1 μg

Viited

  1. 1 2 "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". www.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2015. Vaadatud 15.01.2015.
  2. ↑ Steve Brill. The Wild Vegan Cookbook, 2010. Lk 210.
  3. ↑ "Wild cherry tree, Sweet cherry, Prunus avium". www.european-trees.com. Vaadatud 16.01.2015.
  4. ↑ "FAOStat classifaications". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.02.2015. Vaadatud 16.01.2015.
  5. 1 2 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 16.01.2015.
  6. 1 2 3 "USDA National Nutrient Database". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2014. Vaadatud 16.01.2015.