Magustav imemari

Magustav imemari (Synsepalum dulcificum) on taim sapotillipuuliste sugukonnast imemarja perekonnast pärinev mitmeaastane igihaljas põõsas.

Botaaniline kirjeldus

Imemari kasvab umbes 3–4 meetri kõrguseks põõsaks. Nahkjad, tumerohelised lehed paiknevad okstel männastena. Lehed on süstjad 5–15 cm pikad ja 2–4 cm laiad. Õied on valged, väiksed, asetsevad kimpudena. Valminud viljad on punased, umbes 2 cm pikkused ja 1cm läbimõõduga, piklikud üheseemnelised marjad. Viljub ja õitseb aastas korduvalt. Taim on pärit troopilisest Lääne-Aafrikast.

Kasvatamine

Imemari kasvab poolvarjus kuni täispäikeselises kasvukohas. Eelistab parasniisket ja tugevalt happelise reaktsiooniga (3,5–5,8) kasvukohta. Õhuniiskus peaks jääma vahemikku 40–50%. Taim on tundlik järskude keskkonnamuutuste osas, ei talu miinuskraade (temperatuuri alumine piir, mida talub, on 12 kraadi sooja), ülekastmist ega ka pikki kuivaperioode.

Paljundatakse põhiliselt seemnetega, võimalik on ka haljaspistikutega ehk suvipistikutega. Magustaval imemarja kahjuriteks on villtäid, kilptäid ja kedriklestad.

Kasutamine

Magustav imemari on tuntud just nimelt marja poolest, mida süües annab ta hiljem tarbitavatele hapukatele ja vürtsikatele toitudele (nagu sidrun, ananass, õlu, redis ja marineeritud kurk) tuntava magusa maitse. Sellise toime annab viljalihas sisalduv aine mirakuliin, mis seob end happelisust tajuvate retseptoritega meie keelel ning pärsib hapu maitse tajumist. Marjal on väike suhkrusisaldus ja mage-magusa maitsega viljaliha. Osta saab imemarja nii tablettide kui ka külmkuivatatud kujul, sest mari ise säilib värskel kujul vaid paar-kolm päeva, tarbimisel toime kestab umbes 30 minutit. Mirakuliini kasutatakse ka suhkruasendajana.

Tööstuslikult kasutatakse magustava imemarja vilju palmiveinide ja muude jookide magustamiseks. Samuti kasutatakse marju maisileiva maitse parandamisel.

Viited