| See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Mainakuldnokk (perekond) |
| Mainakuldnokk | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Kuldnoklased Sturnidae |
| Perekond |
Mainakuldnokk Acridotheres |
| Liik |
Mainakuldnokk |
| Binaarne nimetus | |
|
Acridotheres tristis (Linnaeus, 1766) | |
Mainakuldnokk ehk harilik mainakuldnokk (ka maina; Acridotheres tristis) on kuldnoklaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tegemist on laialt levinud ja hästi kohaneva liigiga, keda peetakse paljudes riikides invasiivseks.
Mainakuldnoka kehal on pruun sulestik, must pea ning silmi ümbritseb säravalt erekollane laik. Ka linnu nokk ja jalad on erkkollased. Kehapikkus on 25–26 cm ja kaal jääb vahemikku 109–138 grammi . Kuldnoka lend on jõuline ja sirgjooneline. Isaslinnu ja emaslinnu välimus on sarnane.
Liigi looduslik leviala ulatub Iraanist läbi kogu Lõuna-Aasia, hõlmates Afganistani, India, Pakistani, Bangladeshi, Nepali ja Sri Lanka alasid. Inimtegevuse, sealhulgas tahtliku ja juhusliku introdutseerimise tõttu on mainakuldnokk levinud ka teistesse piirkondadesse, sealhulgas Austraaliasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki ning osalt Põhja-Ameerikasse.
Mainakuldnokk eelistab avatud maastikke ning inimtegevusega seotud alasid, nagu linnakeskkonnad ja põllumajanduspiirkonnad. Pesitseb õõnsustes, sealhulgas puuõõntes ja hoonete pragudes. Sageli liigub paarikaupa.
Mainakuldnokad on tuntud oma hea matkimisvõime poolest. Mõned isendid suudavad jäljendada erinevaid helisid, sealhulgas inimkõnet. See omadus on teinud nad populaarseks puurilindudena.
Mainakuldnokk on kõigesööja. Tema toidulauale kuuluvad toidujäätmed, viljad, köögiviljad, terad, seemned, nektar, õied, linnupojad, linnumunad ning selgrootud ja nende vastsed. Enamasti otsib ta toitu maapinnalt.