 |
See artikkel räägib eeposest; linna kohta vaata artiklit Manas (linn) |
"Manas" on kirgiisi rahvuseepos ja üks maailma mahukamaid suulise pärimuse teoseid. Eeposest on teada vähemalt 18 erinevat versiooni, mis on kirja pandud eri aegadel ja eri esitajate järgi. Eepose esimesed kirjalikud üleskirjutused pärinevad 19. sajandi keskpaigast. "Manase" osi kogus ja pani 1850. aastatel kirja kasahhi teadlane Šokan Uälihhanov; hiljem avaldas eepose tekste ka orientalist Vassili Radlov. Kõige mahukamas variandis ulatub eepos ligikaudu 250 000 värsini, mis teeb sellest ühe pikima eepilise teose maailmas.
Eepos jutustab legendaarse kangelase Manasi ja tema järglaste tegudest. Peategelane Manas on kujutatud võimsa ja vapra sõjamehena, kes ühendab kirgiisi hõime ning kaitseb oma rahvast vaenlaste eest. Kuigi Manas ei ole ajalooline isik, seostatakse eepose sündmusi kirgiiside ja naaberrahvaste, eriti kalmõkkide, vaheliste sõdadega 15.–18. sajandil.
"Manast" on nimetatud kirgiisi rahvuslikuks entsüklopeediaks, sest see sisaldab rohkelt teavet rahva eluolu, kommetest ja väärtushinnangutest. Eeposes leidub mütoloogilisi motiive, muinasjutulisi elemente, ajaloolisi vihjeid ning detailseid olustikukirjeldusi. Samuti kajastab see kirgiiside suhteid naaberrahvastega ning hõimudevahelisi sidemeid.
Eepose traditsioon on suuline ning seda esitavad manastšid ehk Manasi-lauljad. Nad esitavad eepost peast, sageli improviseerides ja oma versiooni täiendades. Manastšide roll on olnud keskne eepose säilimisel ja edasiandmisel põlvest põlve.
Eesti keeles on ilmunud eepose proosaline ümberjutustus koos illustratsioonidega ning valik runosid (Peeter Ilus, kirjastus Penikoorem, 2012). See väljaanne annab eestikeelsele lugejale ülevaate eepose sisust ja poeetikast.