Marabu

 See artikkel räägib linnuliigist; linnuperekonna kohta vaata artiklit Marabu (perekond); lennufirma kohta vaata artiklit Marabu (lennufirma)
Marabu

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond Toonekurglased Ciconiidae
Perekond Marabu Leptoptilos
Liik Marabu
Binaarne nimetus
Leptoptilos crumenifer
(Lesson, 1831)

Sünonüümid

Ciconia crumenifera
Leptoptilos crumeniferus

Marabu ehk aafrika marabu (Leptoptilos crumenifer) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Marabu on 115–152 cm pikk. Tiibade siruulatus on 225–287 cm. Kaalub 4–9 kg.

Ülapool on tumehall, alapool valge. Pea ja kael on sulgedeta ning punast või oranži värvi mustade laikudega. Nokk on kollakaspruun. Jalad on mustad, sääre ülaosa on punane. Silmad on pruunid, emaslinnul enne munemist heledamad.

Udusulis pojad on alguses helehallid, hiljem valged.

Noorlinnu ülapool on tuhmim kui täiskasvanul ning tema kaelal on rohkem sulgi.

Levik

Marabu levila ulatub Senegalist Sudaanini, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigini.

Marabud elavad rohtlates, soodes ning jõgede ja järvede ääres. Tihti kalurikülades või nende ümbruses, käivad ka tapamajade ja prügilate juures.

Toitumine

Marabud on raipesööjad, kuid toituvad ka kaladest, termiitidest, rändtirtsudest, konnadest, sisalikest, närilistest, madudest ja lindudest, sealhulgas söövad nii täiskasvanud kui noori flamingosid. Täiskasvanud linnud võivad toituda ainult lihast, kuid pojad vajavad kasvamiseks ka kalu või konni, et saada piisavalt kaltsiumi.

Marabud ei saa nokaga hästi korjuste küljest liha lahti rebida, mistõttu söövad nad peamiselt raisakotkastest maha jäänud lihatükikesi. Kala püüdmiseks kasutavad tavaliselt kompimist, vahel nägemist. Mõnikord pesevad nad toidu enne söömist puhtaks.

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates, kus on 20–60 paari, kuid võib olla ka tuhandeid. Tihti pesitsevad koos teiste toonekurglaste liikidega.

Ehitavad pesa 10–30 m kõrgusele puu otsa, kuid võivad pesitseda ka kaljudel või isegi linnade peatänavatel. Pesa on 1 m lai ja 30 cm sügav. Emaslind ehitab pesa isaslinnu toodud okstest. Pesa ehitamiseks kulub 7–10 päeva. Pärast munemist toob ka emaslind pessa oksi juurde. Oksi võetakse ka teistest pesadest.

Kurnas on 2–3 valget muna mõõtmetega 79,2 × 56,3 mm. Mune hauvad mõlemad vanemad 29–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 95–115 päeva vanuselt.

Eluiga

Vabas looduses elavad arvatavasti üle 25-aastaseks, vangistuses on elanud 41-aastaseks.

Looduslikud vaenlased

Lõvid söövad marabuid.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2016). Leptoptilos crumenifer. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 464–465. ISBN 978-84-87334-10-8.
  3. 1 2 Cramp, Stanley, toim (1986). Handbook of the birds of Europe, the Middle East, and north Africa: the birds of the western Paleartic (inglise). Kd 1. Oxford London New York: Oxford university press. Lk 336–337. ISBN 978-0-19-857358-6.
  4. 1 2 3 Kahl, M. P. (1966). "A contribution to the ecology and reproductive biology of the Marabou stork (Leptoptilos crumeniferus) in East Africa". Journal of Zoology. 148 (3): 289–311. DOI:10.1111/j.1469-7998.1966.tb02952.x.
  5. ↑ Seibt, Uta; Wickler, Wolfgang (1978). "Marabou Storks Wash Dung Beetles". Zeitschrift für Tierpsychologie. 46 (3): 324–327. DOI:10.1111/j.1439-0310.1978.tb01453.x.
  6. ↑ Fraser, W. (1971). "Breeding herons and storks in Botswana". Ostrich. 42 (2): 123–127. DOI:10.1080/00306525.1971.9634563.
  7. ↑ Tumenta, Pricelia N.; Visser, Hermen D.; van Rijssel, Jacco; Müller, Lana; de Iongh, Hans H.; Funston, Paul J.; Udo de Haes, Helias A. (2013). "Lion predation on livestock and native wildlife in Waza National Park, northern Cameroon". Mammalia. 77 (3): 247–251. DOI:10.1515/mammalia-2012-0063.

Välislingid