 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2026) |
Margus Lopp (sündinud 11. septembril 1949 Kuressaares) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011).
| See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2026) |
Margus Lopp (sündinud 11. septembril 1949 Kuressaares) on eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011).
Aastatel 1957–1965 õppis ta Kaali 8-klassilises Koolis, kust sai alguse tema huvi füüsika ja keemia vastu. 1965–1968 õppis Kingissepa 1. Keskkoolis. 1968–1973 õppis Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas orgaanilise keemia erialal. Aastatel 1977–1981 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi aspirant.
Täiendas end Ungari Rahvavabariigi TA Keemia Keskinstituudis (Budapest) 1978, 1982 ja East Anglia Ülikoolis (Suurbritannia) 1989–1990. 1981. aastal kaitses ta Eesti NSV TA Keemia Instituudi juures keemiakandidaadi väitekirja „Prostaglandiini lähtesüntonite sünteesivõimaluste uurimine ja 11-desoksüprostaglandiinide süntees kupraatmeetodil“.
Pärast TRÜ lõpetamist töötas Margus Lopp Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemia instituudis aastatel 1973–1986 vaneminseneri, noorem- ja vanemteadurina. Aastatel 1986–1991 oli ta juhtivteadur ja prostaglandiinide keemilise sünteesi grupi juht ning 1992–2002 orgaanilise sünteesi osakonna juhataja.
1997. aastal valiti ta Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia professoriks ja orgaanilise keemia õppetooli juhatajaks. 1997–2004 oli ta TTÜ keemiainstituudi direktor ning 2004–2009 orgaanilise keemia õppetooli juhataja ja matemaatika-loodusteaduskonna dekaan.
Aastatel 2017–2018 oli Lopp keemia ja biotehnoloogia instituudi professor, 2019–2022 täisprofessor tenuuris, 2022. aastast Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.[viide?]
Kutsutud lektor (dotsent) Helsingi Ülikoolis, esinenud teadusloengutega USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome ja Ungari ülikoolides ning ettevõtetes.[viide?]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2011. aastal keemia alal. Kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Oli aastatel 2014–2017 Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta on akadeemia Välisvahetuse fondi nõukogu liige.
Teadustöö põhisuunad: looduslike ühendite süntees, bioaktiivsete ainete süntees, stereokeemia, asümmeetriline orgaaniline süntees, bioaktiivsete ühendite süntees, asümmeetrilise sünteesi uued strateegiad ja meetodid. Teda võib pidada asümmeetrilise orgaanilise sünteesi koolkonna üheks rajajaks Eestis.
Ta on oluliseks pidanud ka sünteesialaseid rakendusi. Ta osales prostaglandiinide baasil uute preparaatide arendamises ja juurutamises. Tema eestvedamisel tegutses pikka aega TTÜ spin-off ettevõte Prosyntest (praegune Cambrex Tallinn OÜ). Tema teadusgrupi hilisema sünteesitöö tulemusel on väljastatud kaheksa patentset leiutist. Alates 2016. aastast töötab Margus Lopp TTÜ tööstuskeemia laboris, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Tema juhitav töörühm loob uut ja praktiliselt jäätmevaba põlevkivi töötlemise tehnoloogiat. Protsessi alus on põlevkivi osaline oksüdeerimine hapnikuga. Seni põlevkivikeemia puhul tavaline õliks ajamise etapp jääb üldse vahele ja dikarboksüülhapped saadakse põlevkivist kätte ühe protsessiga. Selline tehnoloogia võib panna aluse Eesti peenkeemiatööstusele.
Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 18 doktoriväitekirja.
Eesti Keemia Seltsi juhatuse liige, president (alates 2004). Aastatel 2014–2017 oli Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär, 2015–2020 Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige.
Harrastuskalapüük, jaht.
