 Kunstniku kujutis Mars Expressist Marsi orbiidil | |
| Organisatsioon | ESA |
|---|---|
| Missioonitüüp | kosmosesond |
| Kaaslane | Marss |
| Orbiiti sisenemise aeg | 25. detsember 2003 |
| Stardi aeg | 2. juuni 2003 |
| Kanderakett | Soyuz-FG |
| Stardikompleks | Bajkongõri kosmodroom |
| COSPAR ID | 2003-022A |
| SATCAT | 27816 |
| Mass |
1,123 kg (stardil) 666 kg (orbitaal) |
| Võimsus | 460 W |
| Orbiidi elemendid | |
| Ekstsentrilisus | 86,3 kraadi |
| Inklinatsioon | 0,571 |
| Apogee | 10 107 km |
| Perigee | 298 km |
| Tiirlemisperiood | 7,5 h |
Mars Express on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marssi ja see on ESA esimene planeetidevaheline missioon. "Express" viitas algselt kiirusele ja efektiivsusele, millega sond ehitati, kuid hiljem lisandus sellele ka aeg, millega sond jõudis Maalt Marsi orbiidile. Sondi reisi Marsile lühendas tunduvalt asjaolu, et see startis ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus oli viimase 60 000 aasta väikseim.
Kosmosesond Mars Express koosneb kahest osast: satelliidist Mars Express ja maandurist Beagle 2, mis laskus Marsi pinnale detsembris 2003. Maandur ei hakanud Marsi pinnal tööle, kuid satelliit on funktsioneerinud 2004. aasta algusest. Mars Express kaardistab Marsi pinda ja mineraale ning Marsi atmosfääri ringlust ja koostist.
Kuna sond on olnud oodatust tunduvalt töökindlam ja saadetud info väga väärtuslik, on ESA sondi missiooni pikendanud 6 korda ja see on NASA 2001 Mars Odyssey järel vanim teenistuses olev Marssi uuriv kosmosesond.