| Matt Lukin | |
|---|---|
| Sünninimi | Matthew David Lukin |
| Sündinud |
16. august 1964 (62-aastane) Aberdeen, Washingtoni osariik, USA |
| Stiilid | Grunge, garage punk, hardcore punk, sludge metal |
| Elukutse | Muusik |
| Pill | Basskitarr |
| Tegev | 1983–2001 |
| Plaadifirma | Sup Pop, Reprise Records, Ipecac, Alternative Tentacles, the Alchemy, C/Z |
Matthew David Lukin (sündinud 16. augustil 1964) on Ameerika endine muusik. Ta on basskitarrist ning Melvinsi ja Mudhoney asutajaliige.
Lukin asutas Melvinsi 1983. aastal koos kitarristi ja vokalisti Buzz Osborne'i ning trummar Mike Dillardiga Montesanos Washingtoni osariigis, kus nad oli koos keskkoolis käinud. Nad alustasid Jimi Hendrixi kaverbändina, seejärel hardcore punk bändina, kuid nad muutsid oma kõlapilti, kui Dillard lahkus ning uus trummar, Dale Croveri, liitus bändiga. Crover mängis aeglasemat ja raskemat rokkmuusikat. Peagi olid nad Seattle'i piirkonna algusaegade grunge-skeene üks olulisemaid bände. Kui Crover bändiga liitus, kolisid ka Melvinsid Aberdeeni Washingtoni.
1983. aastal salvestas Lukin Melvinsis albumi "Mangled Demos", "Six Songs" (hiljem ümberpakendatuna pealkirjadega "8 Songs", "10 Songs" ja seejärel "26 Songs") ning bändi esimese täispika albumi "Gluey Porch Treatments". Ta mängis bassi ka bändi neljas loos "Deep Six" kogumikul.
1987. aastal läks bänd ajutiselt laiali. Lukini sõnul oli Osborne talle öelnud, et kolib San Franciscosse, et elada tolleaegse tüdruksõbra Lori Blackiga, milletõttu Melvins läheb laiali. Hiljem sai Lukin teada, et ka Crover oli sinna kolinud ning nad palkasid Blacki, et mängida bändis bassi.
Washingtonis elades moodustas Lukin grunge-bändi Mudhoney koos vokalisti Mark Armi ja kitarristi Steve Turneriga (mõlemad olid varem Green Riveris) ning trummar Dan Petersiga (varem mängis bändis Bundle of Hiss).
Lukin mängis bassi Mudhoney esimesel viiel stuudioalbumil ("Mudhoney", "Every Good Boy Deserves Fudge", "Piece of Cake", "My Brother the Cow" ja "Tomorrow Hit Today"), samuti kahel EP-l ja mitmetel singlitel.
Lukin lahkus Mudhoneyst 1999. aasta juunis, kuid liitus bändiga uuesti 2000. aasta detsembris tuuriks, mis kestis 2001. aasta jaanuarini. Sellest ajast alates on Guy Maddison olnud Mudhoney bassist.
1996. aastal kirjutas ja salvestas Pearl Jam oma albumile "No Code" lühikese ning kiire punk rocki laulu pealkirjaga "Lukin" Matt Lukini järgi. Lukin kirjeldas seda laulu raamatule "Everybody Loves Our Town: An Oral History of Grunge" antud intervjuus: "Vedderil oli üks jälitaja-tibi, kes käis pidevalt tema maja juures ja ajas ta hirmust paanikasse. Mõne aja pärast hakkas ta oma maja vältima, nii et ta tuli lihtsalt minu juurde. Vedder tuli külla ja me istusime köögis, jõime ja tegime muud sellist. Ta rääkis natuke oma jälitajaprobleemist, aga mina lihtsalt unustasin selle. See oli lihtsalt purjuspäi jutt, nooleviskamine, lõbutsemine. Seal oli ka teisi inimesi, vahel neli või viis. Ainult mina, Eddie ja meie naised ning ühised sõbrad nagu [tollane Mudhoney mänedžer] Bob Whittaker. Pearl Jami laul "Lukin" räägib sellest, kuidas minu köök on tema jaoks pühamu. Samuti norisin ta kallal, et kõik nende laulud on liiga pikad. See inspireeris teda tegema "Lukinist" üheminutilise loo. Olen teda alati töganud ega lasknud tal kunagi hakata end tõelise rokkstaarina tundma".
Pärast Mudhoneyst lahkumist 2001. aastal on Lukin muusikast sisuliselt taandunud. Praegu töötab ta Seattle'i piirkonnas puusepana.