Mäe kõrgus on 4478 meetrit. Mäel on terav tipp ja järsud nõlvad, eriti lõunaküljel.
Esmavallutusel14. juulil1865 hukkus seitsmest mägironijast neli. Järgneva 130 aasta jooksul on Matterhorn nõudnud üle 500 ohvri ja on üks surmatoovamaid tippe Alpides.
Kõige rohkem kasutatakse tipputõusuks Hörnli rada (Šveitsi poolelt) ja Lioni rada, mis on tehniliselt raskem (Itaalia poolelt).
Eestlaste tipputõusud
1994 ekspeditsioonil Šveitsi Alpidesse (grupi juht Erika Ader) tõusid mööda klassikalist Hörnli marsruuti Matterhornile 7 eestlast: Priit Jaagant, Norman Aas, Kaari Kivikas (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), Ivar Mäerand ja Karri Kukk, teise grupi koosseisus Aleksei Kovaltšuk ja Sergei Põšnjuk.
1995 mööda klassikalist Hörnli marsruuti, grupijuht Tõivo Sarmet. Tipus 5 inimest.
2001 Valdek Udris ja Mart Toom mööda Lioni marsruuti.
2002 mööda Lioni marsruuti Viktor Palm, Priit Rooden, Meeri Sassian, Vladimir Šor, Marko Veisson.
2006 Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli marsruuti.