|
Maurja Riik u 321 – 185 eKr | |||||
|
| |||||
| Valitsusvorm | monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Keiser |
Chandragupta Maurya (esimene, u 321 – 298 eKr) Brihadratha Maurya (viimane, 187–185 eKr) | ||||
| Pealinn | Pataliputra | ||||
| Pindala | 5 000 000 km² (250 eKr) | ||||
| Rahvaarv |
15 000 000 – 30 000 000 (3. saj eKr) | ||||
| Peamised keeled |
Magadhi praakriti sanskriti | ||||
| Valuuta | Karshapana | ||||
| |||||
Maurja Riik oli riik Lõuna-Aasias rauaaja lõpus. Selle kese oli Magadha piirkond. Maurya Riigi rajas u 320. aastal eKr Chandragupta Maurya ning see kestis üsna lõdvalt ühendatud kuningriigina aastani 185 eKr.
Chandragupta Maurya alistas Nanda Riigi ning allutas oma võimule alad läänes kuni Hindukušini ning lõunas kuni Dekkani kiltmaani. Tema võimu reaalne olemasolu väljaspool Magadhat sõltus suuresti kohalikust arengutasemest. Chandragupta lapselapse Ašoka valitsemisajal (u 268–232 eKr) olid Maurja Riigi kontrolli all kogu Hindustan, v.a poolsaare lõunatipp. Riigi pealinn Pataliputra asus Magadhatis (praegune Patna), teised põhipiirkonnad ja -keskused olid Taxila riigi loodeosas, Ujjain Malwa kiltmaal, Bengali lahe äärne Kalinga ja väärismetalliderikas Dekkani kiltmaa. Väljaspool neid piirkondi olenes keskvõimu töötamine konkreetse kohaliku asevalitseja ustavusest.
Maurja Riigi majandusarengut viisid edasi rahumeelsete usundite budismi ja jainismi levik, rahasüsteemi kasutuselevõtt ning kirjaoskuse levik. Induse-Gangese madalikul olid viljakad maad, kaubandus toimus meretsi ja jõgitsi. Talvel olid jõed piisavalt madalad, et neid ületada, ning siis töötas kaubavahetus ka mööda Maurja Riigi poolt rajatud maanteid. Suurimad maanteed ühendasid praegust Afganistani Maurja pealinnaga, Gangese äärseid alasid Araabia merega ja metallikaevanusi Lõuna-Maurjaga.
Maurja Riigi ajal elas Lõuna-Aasias 15 kuni 30 miljonit inimest. Riigi hiilgeajal õitsesid kunst, arhitektuur ja kirjandus, tekkis kastisüsteem ning vähenes naiste roll ühiskonnas. Pärast verist Kalinga sõda (u 261 eKr) hakkas Ašoka budistiks ning hakkas seda usundit oma riigis levitama. Ta saatis budistlikke usulevitajaid Sri Lankale, Loode-Indiasse ja Kesk-Aasiasse. Ašoka keelas metsloomade tapmise ja metsade raiumise ning oli mõnes mõttes varajane looduskaitsja. Ašoka püstitatud samba kapiteel on India vapil.
The imperial edicts of Asoka echo this commodity view of trees. In Pillar Edict V, Asoka decreed that "forests must not be burned without reason." The Buddhist community took this mandate further by declaring that in order to protect forests from such conflagrations monks were allowed to set counterfires