Meeldiv monstera

Meeldiv monstera

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Konnarohulaadsed Alismatales
Sugukond Võhalised Araceae
Perekond Monstera Monstera
Liik Meeldiv monstera
Binaarne nimetus
Monstera deliciosa
Liebm.

Meeldiv monstera (Monstera deliciosa) on Lõuna-Mehhiko troopilistes metsades kasvav õistaim. See on inimtegevuse kaudu levinud mitmesse troopilistesse aladesse ning on võõrliik Hawaiil, Seišellidel, Ascensioni saarel ja Seltsisaartel. Parasvöötmes on see levinud toataimena.

Kirjeldus

Meeldiva monstera õied ja viljad

Meeldiv monstera kuulub võhaliste taimeperekonda ja on õhujuurtega poolepifüüt. Looduses kasvab see kuni 20 meetri kõrguseks, selle suured lehed võivad olla 25–90 cm pikad ja 25–75 cm laiad. Noorte taimede lehed on väiksemad ja neil pole auke, kuid vanemate taimede lehtedele on iseloomulik fenestratsioon: augud lehtede keskel, kahel pool rootsu. Kuigi looduses kasvab taim suureks, jääb see toataimena tavaliselt 2–3 m kõrguseks.

Looduses kasvavad noored taimed pimedamate alade poole, et leida puutüvi, mille najal valguse poole kasvada.

Õisiku küljes on sametise välimusega kreemjas-valge kandeleht, mis varjab kollakas-valget tõlvikut, mis on 10–15 cm kõrge ja diameetrilt umbes 3 cm. Taim on isetolmlev.

Vili

Meeldiva monstera vili on kuni 25 cm pikk ja diameetriga 3–5 cm. See meenutab välimuselt rohelist kuusnurksete soomustega maisitõlvikut. Vilja küpsedes langevad soomused viljalt, eraldades tugevat magusat lõhna. Lõhn meenutab ananassi- või banaanilõhna. Vilja küpsemiseks kulub enam kui aasta. Vili on söödav ja inimestele ohtu ei kujuta, kuid toorete viljade söömine võib kaltsiumoksalaadikristallide tõttu tekitada ärritust suus.

Levik

Taim kasvab niisketes troopilistes metsades Mehhiko lõunaosas aga ka näiteks Belize’is, Hondurases, El Salvadoris, Costa Ricas, Guatemalas ja Panamas. Seemned langevad maapinnale, seemiktaimed roomavad puu poole, kuhu end seejärel kinnitavad. Ümbritsevate juurte abiga ronib taim võrastiku valguse poole (enamasti monstera täispäikese käes ei kasva, vaid eelistab varju). Metsikuid taimi võib leida ka Põhja-Ameerikas (Florida), Aasias (Malaisia, India), Austraalias ning Vahemere lääneosas (Sitsiilia, Portugal, Maroko, Madeira).

Kasvatamine

Meeldiv monstera on troopilistes ja lähistroopilistes kohtades tüüpiliselt iluaia taim. See vajab rohkelt ruumi ning rammusat ja pidevalt niisket mulda. Maapinnal kasvava taime võiks istutada mõne puu või võre juurde, kus see ronida saab. Taim talub kuni –1 °C külma, kuid vaid mõne tunni. Üldiselt on eelistatud püsiv alamtemperatuur 13–15 °C, sest taime kasv jääb kinni 10 °C juures. Taim vajab palju valgust, kuid mitte lauspäikest.

Meeldiv monstera toataimena

Väljaspool troopilist kliimat on meeldivat monsterat välitingimustes raske kasvatada. Taime õitsemiseks on vajalikud kindlad tingimused; troopilises ja lähistroopilises kliimas õitseb taime aga lihtsasti. Ideaaltingimustes hakkab taim õitsema kolm aastat pärast istutamist.

Kasvatamine toataimena

Monstera välimus, lihtne kasvatamine ja vähenõudlikkus on teinud sellest populaarse toataime. Põhjapoolkeral kasvatatakse seda nii kodudes kui ka kontorites. Sellele sobivad ere mitte otse peale langev valgus ning temperatuurivahemik 20–30 °C. Taime kastetakse, kui muld on pisut kuivanud (umbes kord ühe-kahe nädala tagant). Kasvamiseks vajab see vett läbilaskvat mulda. Toataimena kasvavad monsterad õitsevad harva.

Muud kasutusalad

Taime õhujuuri kasutatakse Peruus nööridena. Mehhikos punutakse neist korve ning juuri kasutatakse ka liigesepõletiku sümptomite raviks. Martinique’is kasutatakse juuri maohammustuste raviks.[viide?]

Mürgisus

Meeldiv monstera on kassidele ja koertele ohtlik, kuna sisaldab nõelalaadseid kaltsiumoksalaadikristalle. Kristallid võivad tekitada suuõõne, keele ja seedeelundkonna vigastusi. Kokkupuude taimega tekitab kassidel ja koertel dermatiiti.[viide?]

Viited

  1. ↑ "Monstera deliciosa Liebm. GRIN-Global". npgsweb.ars-grin.gov. Vaadatud 28. detsembril 2023.
  2. 1 2 Morton, Julia F (1987). "Fruits of warm climates". hort.purdue.edu. Lk 15–17. ISBN 0-9610184-1-0. Vaadatud 28. detsembril 2023.
  3. ↑ Naturhistoriske forening i Kjøbenhavn.; Kjøbenhavn, Naturhistoriske forening i (1849). Videnskabelige meddelelser fra den Naturhistoriske forening i Kjöbenhavn. Kd 1849–1850. Kjöbenhavn: Selskabets Bestyrelse.
  4. 1 2 "Monstera deliciosa {Araceae}". University of Connecticut. 12. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2007. Vaadatud 28. detsembril 2023.
  5. ↑ "Monstera deliciosa -- Swiss cheese plant". Earth.com (inglise). Vaadatud 28. detsembril 2023.
  6. ↑ Peppard, Terry L. (1992). "Volatile flavor constituents of Monstera deliciosa". Journal of Agricultural and Food Chemistry (inglise). 40 (2): 257–262. DOI:10.1021/jf00014a018. ISSN 0021-8561.
  7. 1 2 Peters, R. E.; Lee, T. H. (juuli 1977). "Composition And Physiology Of Monstera deliciosa Fruit And Juice". Journal of Food Science (inglise). 42 (4): 1132–1133. DOI:10.1111/j.1365-2621.1977.tb12687.x. ISSN 0022-1147.
  8. ↑ "How to Grow and Care for Monstera Deliciosa". The Spruce (inglise). Vaadatud 28. detsembril 2023.