Meeste laul

 See artikkel räägib Miina Härma laulust; Veljo Tormise laulu kohta vaata artiklit Meeste laul (Tormis); ansambli T-Klaas laulu kohta vaata artiklit Meeste laul (T-Klaas), Ruja laulu kohta vaata artiklit Meeste laul (Ruja)

"Meeste laul" on Miina Härma meeskoorilaul Jakob Liivi sõnadele.

Meeste laul

Nii tugevad kui kaljud suures meres,
on mehed igas eluvõitluses.
Ei ole argust nende julges veres,
ei kartust, nõrkust nende südames.
Neil kõrvus kajab tegevuse hüüe
ja vaimus asub vaba, püha püüe.

Ei karda mehed sõgedate sõitlust
ei kohku kõrva vaevarikkast teest,
vaid alustavad viibimata võitlust
nii isamaa kui vabaduse eest.
Sest häbistavat orjakütket, paela
ei lase mehed heaga panna kaela.

Ja kui neil hinges vaimustuse voole,
siis kõlab nende vägev lauluhääl
nii võimsalt üles pilvepiiri poole,
kui tormi mürin laia mere pääl.
Säält nagu äike alla orgu kajab
ja uinujad kõik üles tööle ajab.

Laulu saamine

Miina Härma kirjutas "Meeste laulu" 1900. aastal tellimise peale. Laulu tellis Kalevala kvartett, kes oli ka selle laulu esimene esitaja. Laul avaldati kvarteti repertuaarikogumikus 1901. aastal. Laul on loodud meeskoorile a cappella.

Laulu kärpimine

Esimest korda kõlas "Meeste laul" VIII üldlaulupeol 1923. aastal. Ajal, mil Eesti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, keelati "Meeste laulu" teine salm ära. Aastakümnetega jõudis lühendatud laul rahva seas juurduda. Keelatud salmi ei laulda ka taasiseseisvunud Eestis. Kuid laulu alguse tekst on jäänud samaks: "Nii tugevad kui kaljud suures meres on mehed igas eluvõitluses ..."

Laulu tähtsus

"Meeste laul" on eesti üks populaarsemaid meeskoorilaule. Laul on mehisuse, jõulisuse ja heroismi sümboliks, sellest on saanud meeskooride hümn. Eesti Rahvusmeeskoor alustab iga uut hooaega "Meeste lauluga".

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Meeste laul. laulud.ee
  2. 1 2 Artur Vahter, Miina Härma, lk 99, Tallinn: Eesti Raamat, 1971
  3. 1 2 3 4 5 Juubelialbum Miina Härma 150: Enne ja nüüd, lk 102, Tartu, 2014
  4. ↑ Kalevala kontserdi laulud nalja laulude lisaga, teine anne, lk 109/110, Tartu: M. Varese kaupluse kirjastus, 1901
  5. ↑ Gustav Ernesaks Nii ajaratas ringi käib, lk 93–94, Tallinn: Eesti Raamat, 1977
  6. ↑ Artur Vahter, kõne Miina Härma 100. sünni-aastapäeval, 1964, Rahvusringhäälingu arhiiv

Välislingid