Meetaimed

Valge mesikas
Kähar karuohakas
Põldohakas
Harilik pärn
Harilik ussikeel
Põldjumikas
Peetrileht
Tuliohakas
Harilik äiatar
Harilik pune
Villohakas
Aas-kurereha
Villtakjas
Harilik kuldvits
Harilik hiirehernes
Hübriidlutsern
Harilik kukesaba
Arujumikas
Valge ristik
Aasristik
Ahtalehine põdrakanep

Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Tähtsamad meetaimed Eestis

Meetaimed on järjestatud korjeaja järgi alates varasemast.

Meeproduktiivsus on hinnanguline suurus ja oma raskestimõõdetavuse tõttu võib see erineda olenevalt andmete päritolu allikast. See sõltub palju aastast ja taimede kasvukohast ning seda mõjutab näiteks aasta keskmine õhutemperatuur, õhuniiskus, mullaniiskus, päikesevalguse hulk, taimede kasvukoha mullastik ja spetsiaalselt külvatud korjetaimede puhul ka külviaeg ning muud tegurid.

Pilt
Liik
Ladinakeelne nimetus
Korjeaeg
Meeproduktiivsus
(kg/ha)
Mesi
Õietolm
PaiselehtTussilago farfaraaprill–mai80 helekollane, jämedateraline
PunapajuSalix purpureaaprill120
RaagremmelgasSalix capreaaprill150kuldkollanehelekollane
Harilik vaherAcer platanoidesmai150 kollakasroheline
Punane sõstarRibes rubrummai20–55
Must sõstarRibes nigrummai50–70
KarusmariRibes uva-crispamai40–60
Harilik mustikasVaccinium myrtillusmai–juuni50hele, punaka varjundiga
Harilik ploomipuuVaccinium myrtillusmai80 kollakas
Harilik võilillTaraxacum officinalemai–juuni20helekollaneoranž
RabamurakasRubus chamaemorusmai–juuni160
Valge iminõgesLamium albummai–juuli152
Harilik maajalgGlechoma hederaceamai–august160
PohlVaccinium vitis-idaeajuuni30hele, vahel roheka varjundiga
KollakasBarbarea vulgarisjuuni30sidrunkollane
ÕunapuuMalusjuuni15–35helekollanevalkjaskollane
PihlakasSorbus aucupariajuuni30–40
Suur läätspuuCaragana arborescensjuuni50hele ja intensiivne kollane värvus, kristalliseerunult peeneteraline, tihe ja pehme maitsega
Harilik paakspuuFrangula alnusjuuni–juuli20–25
Mets-kurerehaGeranium sylvaticumjuuni–juuli69
Harilik sealõuarohiScrophularia nodosajuuni–juulikuni 500
Harilik hiirehernesVicia craccajuuni–september80
PõldsinepSinapis arvensisjuuni–juuli30helekollane
PõldrõigasRaphanus raphanistrumjuuni–juuli30
Harilik vaarikasRubus idaeusjuuni–juuli70–100hele ja peaaegu värvitu, roheka varjundigavalkjashall
Harilik lutsernMedicago sativajuuni–august200
Soo-nõianõgesStachys palustrisjuuni–august109
PajulillEpilobiumjuuni–august350rohekas
Roosa ristikTrifolium hybridummai–september109 hele, peaaegu värvituhelepruun või kollakaspruun
AasristikTrifolium pratensejuuni–september99 tumepruun
Valge ristikTrifolium repensjuuni–september96 hele, peaaegu värvitu või pruunika varjundiga, hea maitsegahelepruun või kollakaspruun
Valge mesikasMelilotus albusjuuni–septemberkuni 200 peaaegu värvitu ja heade maitseomadustegahelekollane
Kollane mesikasMelilotus officinalisjuuni–september91
VesimüntMentha aquaticajuuni–september80
PõldmüntMentha arvensisjuuni–september55
Harilik imikasAnchusa officinalisjuuni–september192
Harilik ussikeelEchium vulgarejuuli–august400–500tumesinine
KurgirohiBorago officinalisjuuli–august200rohekas
Nõmm-liivateeThymus serpyllumjuuli180roheka varjundiga
Veiste-südamerohiLeonurus cardiacajuuli–august100–300õlgkollane, nõrga lõhnaga
TatarFagopyrum esculentumjuuli–august194 värskelt tumekollane ja terava maitse ning lõhnaga, kristalliseerunult kollakas või hall ning mahedama maitsegaookerkollane
MesiohakasEchinopsjuuli200
mõnedel andmetel ka 650–700
valkjas
Harilik pärnTilia cordatajuuli200–300pärnale spetsiifilise lõhnaga mesi on värvuselt helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga
Valge sinepSinapis albajuuli100
RapsBrassica napusjuuli–august50kollane, kristalliseerunult halvastilahustuv ja jämedate kristallidegakollane
Harilik kanarbikCalluna vulgarisjuuli–august200punakaspruun, tugeva maitsega, aeglaselt kristalliseeruv, väga tiheda konsistentsiga, läbipaistmatu
MelissMelissa officinalisjuuli–august130–200helekollane, nõrga sidruniaroomiga
Sügisene seanuppLeontodon autumnalisjuuli–august40 kollane
KeerispeaPhacelia150–300värvuselt hele, roheka varjundiga, lõhn ja maitse on meeldivadsinakasvioletne
PõdrakanepEpilobium angustifoliumjuuni–august120–350hele või õrnalt roheka varjundiga, peale kristalliseerumist valge, maitselt pehmeroheline
Põldohakas, soo-ohakas,
varretu ohakas
Cirsiumjuuni–august160 hele, meeldiva aroomiga
Harilik äiatarKnautia arvensisjuuli–august128
Harilik puneOriganum vulgarejuuli–august362 merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega, kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga
Harilik kukesabaLythrum salicariajuuli–august184 tugeva maitsega ja väga tumetumeroheline
PeetrilehtSuccisa pratensisjuuli–september160
PõldjumikasCentaurea scabiosajuuli–september160 rohekaskollane, nõrga mandlilõhnaga
Harilik kuldvitsSolidago virgaureajuuli–september200 kollane, väga heade maitseomadustega
TakjasArctiumjuuli–september320 tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Janssens X, Bruneau E, Lebrun P (2006) Prévision des potentialités de production de miel à l’échelle d’un rucher au moyen d’un système d’information géographique. Apidologie 37: 351–365
  2. 1 2 3 Crane E., Walker P., Day R. (1984) Directory of important world honey sources, International Bee Research Association, London.
  3. ↑ Demianowicz Z., Hłyń M., Jabłoński B., Maksymiuk I., Podgórska J., Ruszkowska B., Szklanowska K., Zimna J. (1960) – Wydajność miodowa ważniejszych roślin miododajnych w warunkach Polski. Część I. Pszczeln. Zesz. Nauk., 4(2):87-104.
  4. ↑ Jablonski B & Koltowski Z (2002) Nectar Secretion and honey potential of honey plants growing under Poland's conditions - Part XIII. Journal of Apicultural Science, 46: 25 -29
  5. 1 2 "Meetaimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2016. Vaadatud 7. juulil 2016.
  6. ↑ Jabłoński B., Kołtowski Z. (1999) – Nektarowanie i wydajność miodowa roślin miododajnych w warunkach Polski. Część X. Pszczeln. Zesz. Nauk., 43:247-254.