Mellinid kandsid algselt perekonnanime Mallin. Nende kohta on esimesi teateid aastast 1229, mil MecklenburgisParchimis mainiti Gerardus de Malyni nimelist rüütlit. Tema järeltulijad jäid Mecklenburgiga seotuks 15. sajandini. Seejärel asus perekond ümber Pommerisse. Juba 15. sajandil hargnes perekond mitmeks eri liiniks. Reymer von Mellinist põlvnes Kammini liin, mis kustus XVII sajandil. Tema poolvend Paul von Mellin rajas Trieglaffi liini, mis suri meeliinis välja 1800. aastal. Faustin von Mellin (suri pärast 1547) rajas katoliikliku Orłowo (:pl) liini, mis võeti 1677. aastal Poola aadelkonda ja mis oli alles veel XX sajandi algulgi. Viimase vend Christoph von Mellin (suri pärast 1575) oli esimene, kes Eestimaal maavalduse soetas. Temast põlvnesid erinevad liinid Rootsis, Soomes, Pommeris, Eestimaal ja Liivimaal. Läänemereprovintsidesse elama asunud Mellinite peamiseks valduseks oli 18. sajandi lõpuni Tuhala Eestimaal, seejärel kandus nende valduste keskus aga Liivimaa läti distrikti.