Meriami keel

meriami keel
Kõneldakse Austraalias
Piirkonnad Queensland, Ida-Torrese väina saared, Darnley saar
Kokku kõnelejaid 217 (2016)
Keelesugulus Paapua keeled
 Ida-Fly-tagused keeled
  meriami keel
Keelekoodid
ISO 639-3 ulk

Meriami keel on Paapua Ida-Fly-taguse keelerühma keel. Samasse rühma kuuluvad veel näiteks vipi keel ja bine keel. Alternatiivsed nimetused on Ida-Torres, Mer, Meriam Mir, Mir, Miriam, Miriam-Mir. Meriami keel on ainus Paapua keel, mida räägitakse Austraalias. Täpsemalt räägitakse keelt Queenslandi osariigis, Ida-Torrese väina saartel ja Darnley saarel.

Meriami keel on ohustatud keel, sest kõnelejaid on 2006. aastal toimunud loenduse tulemuste põhjal vaid 210.

Keele struktuur

Fonoloogia

Eesvokaalid: a, e, ì, i

Tagavokaalid: ò, o, ù, u

Diftongid: ai, ei, òi, ui, au, eu, ìu, iu, ou, ui

Frikatiivid: s, z

Klusiilid: b, d, g, k, p, t

Lateraalid: l

Nasaalid: m, n

Poolvokaalid: w, y

Värihäälikud: r

Meriami keeles on rõhk konstratiivne ning võib esineda esimeses või teises silbis. Näiteks tábo (madu) and tabó (kael).

Häälikut a saab hääldada kahel viisil – [a] ja [ə]. [a] esineb rõhulistes silpides ja kinnistes rõhuta silpides. [ə] esineb tavaliselt silpides enne rõhku ja vahel lahtites rõhuta silpides.

Meriami keelele on omane verbi asetus lauses pärast alust. Morfoloogiliselt on meriami keel aglutineeriv keel.

Arvsõnad

üks - netat

kaks - neisi

kolm - neisi-netat

neli - neisi-neisi

viis - neisi-neisi-netat

kuus - neisi-neisi-neisi

seitse - neisi-neisi-neisi-netat

kaheksa - neisi-neisi-neisi-neisi

üheksa - neisi-neisi-neisi-neisi-netat

kümme - neisi-neisi-neisi-neisi-neisi

Keelenäited

Nako ma nali? – Kuidas sul läheb?

Debe idim! – Tere hommikust!

Debe gerger! – Tere päevast!

Debe ki! – Tere õhtust!

Aka nade ki ardirare? Ge au? – Kuhu me selle paneme? Sinna?

Mena igardare! – Jätkake selle kandmist!

Kirjaviis

Ladina kirjaviis

Huvitavat

Meriami keelel puuduvad hetkel dialektid. Kunagi oli Erubi ja Ugari saartel olemas oma murre, kuid nüüdseks on erinevused kadunud.

Viimaseid muutusi keeles on sõna debelang (hea maitse, kena) lõpu muutus lang>lag.

Viited

  1. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 24. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. 1 2 3 4 Ethnologue Vaadatud 01.11.2013
  3. 1 2 3 4 5 6 7 Wikipedia Vaadatud 01.11.2013
  4. ↑ Eesti Keele Instituut Vaadatud 01.11.2013
  5. ↑ Omniglot Vaadatud 01.11.2013
  6. ↑ The Linguist List Vaadatud 01.11.2013
  7. ↑ Zompist Vaadatud 03.11.2013
  8. ↑ Jennifer's Language Page Vaadatud 01.11.2013