Merike Kokajev

Merike Kokajev
Merike Kokajev
Merike Kokajev ja Pratibha Patil 2009. aastal
Eesti suursaadik Valgevenes
Ametiaeg
13. detsember 2016 – 31. juuli 2021
Eelnev Mait Martinson
Järgnev Jaak Lensment
Eesti suursaadik Itaalias
Ametiaeg
2010–2014
Eelnev Andres Tomasberg
Järgnev Celia Kuningas-Saagpakk
Eesti suursaadik Indias
Ametiaeg
2009–2010
Järgnev Peep Jahilo
Isikuandmed
Sünniaeg 10. september 1956 (70-aastane)
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Alma mater Leningradi Riiklik Ülikool

Merike Kokajev (sündinud 10. septembril 1956 Tartus) on Eesti diplomaat, olnud suursaadik Itaalias ja Valgevenes.

Alates 1991. aastast töötab Kokajev Eesti välisministeeriumi teenistuses. Merike Kokajev räägib inglise, vene ja prantsuse keelt.

Elulugu

Merike Kokajev on sündinud 1956. aastal Tartus ning 1982. aastal lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal.

Alates 1991. aastast on Kokajev välisministeeriumi teenistuses. Kokajev on töötanud protokolli osakonnas esimese sekretärina, konsulina suursaatkonnas Brüsselis, aastatel 1999–2002 esimese sekretärina Eesti alalises esinduses Genfis ÜRO juures ning 2005–2008 New Yorgis Eesti alalises esinduses ÜRO juures inimõiguste ja relvastuskontrolli nõunikuna ning missiooni asejuhina. Aastatel 2005–2007 oli ta ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi liige.

Aastatel 2008–2010 oli Kokajev esimene Eesti suursaadik Indias. Ta resideeris Tallinnas. Aastatel 2010–2014 oli ta suursaadik Itaalias, San Marino Vabariigis ja Malta Vabariigis resideerimisega Roomas. Pärast seda oli Merike Kokajev tööl ministeeriumis Euroopa Liidu üldasjade ja Kagu-Euroopa büroo direktorina. 13. detsembrist 2016 kuni 31. juulini 2021 oli ta Eesti suursaadik Valgevenes.

Viited

  1. 1 2 Sulbi, Raul (27. veebruar 2009). "Eesti suursaadik Indias andis üle volikirja". Postimees.
  2. ↑ "Ms. Merike Kokajev" (PDF). ÜRO. 2004. Vaadatud 26. mail 2025.
  3. ↑ "Täna sõlmitakse Eesti ja Prantsusmaa vaheline hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse leping". Päevaleht. 26. jaanuar 1993. Lk 1.
  4. ↑ "Reisibuss jättis vanaproua Brüsselis saatuse hoolde". Eesti Päevaleht. 12. august 1995. Lk 3.
  5. ↑ Olesk, Olev (5. september 2002). "Eesti Vabariigi Esindus ÜRO juures Genfis". Vaba Eesti Sõna. Lk 5.
  6. ↑ "Ilus Suvepäev: EÜS ja EV ÜRO Missioon". Vaba Eesti Sõna. 19. juuli 2007. Lk 7.
  7. ↑ Altosaar, Aimar (19. oktoober 2020). "Valgevene: seda julmust enam ära ei silu – muutus peab tulema". Postimees.
  8. ↑ "Eesti uus suursaadik Valgevenes andis üle volikirja". Välisministeeriumi koduleht. 13. detsember 2016. Vaadatud 21. märtsil 2021.
  9. ↑ "Eesti pole veel otsustanud, kas saadab Valgevenesse uue suursaadiku". ERR. 9. juuni 2021.