Meteoroloogia

Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012

Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil. Meteoroloogiat peetakse geofüüsika allharuks. Peale atmosfäärifüüsika, -keemia ja -dünaamika uurib meteoroloogia ka õhu ja maapinna (maismaa või ookeani pinna) vastastikust mõju. Meteoroloogia peaeesmärk on ilmastikunähtuste täielik mõistmine ja ilma võimalikult täpne ennustamine.

Levinud rahvalikus käsituses peetakse meteoroloogiat kitsalt ilma uurivaks ja ilma prognoosimise aluseks olevaks teadusharuks.

Meteoroloogias eristatakse mitu allharu. Dünaamiline meteoroloogia tegeleb atmosfääris toimuvate liikumiste uurimisega, kasutades fundamentaalseid hüdrodünaamika võrrandeid. Sünoptiline meteoroloogia tegeleb sünoptilise teabe (sünoptilised kaardid ja ilmavaatlused) analüüsiga ilma ennustamise eesmärgil. Füüsikaline meteoroloogia tegeleb selliste atmosfäärinähtuste uurimisega, mis pole otse seotud õhu liikumisega. Meteoroloogiale lähedane teadusharu on klimatoloogia.

Meteoroloogiauuringud tuginevad nii maismaal kui ka merel asuvate vaatlusjaamade võrgustiku, ilmaradarite ning tehiskaaslaste kaudu saadud andmetel. Nüüdisaja meteoroloogias on nii ilma ennustamisel kui ka teaduslikus töös täiesti möödapääsmatu superarvuti kasutamine.

Meteoroloogia on tunginud sügavale inimeste igapäevaellu. Meteoroloogia on abiks lennundusele, laevandusele ja põllumajandusele. Võimalikult täpne ilmaennustus on abiks majandustegevusele ja õigeaegne hoiatus ohtlike ilmanähtuste – näiteks orkaanide, trombide jne – eest aitab säästa inimelusid. Võimalusel püütakse ilma ka kasulikus suunas sihipäraselt mõjutada.

Meteoroloogiainstrumendid

 Pikemalt artiklis Meteoroloogiainstrumendid

Vaata ka