.jpg) | |
| Tüüp | hävituslennuk |
|---|---|
| Tootja | Mikojan-Gurevitš |
| Meeskond | 1-2 |
| Pikkus | 10,11 m |
| Tiivaulatus | 10,08 m |
| Tippkiirus | 1075 km/h |
| Lennukaugus | 1200–1975 km |
Mikojan-Gurevitš MiG-15 (vene keeles МиГ-15; NATO koodnimi Fagot, kaheistmelise koodnimi Midget) on Nõukogude Liidus ehitatud ja kasutusel olnud reaktiivhävituslennuk.
MiG-15 prototüübi esmalend toimus 1947. aastal, 1949. aastal võeti see lennuväes kasutusse. Kokku ehitati üle 12 000 lennuki, millega MiG-15 on maailmas kõige arvukam reaktiivlennuk.
MiG-15 oli ehitatud hävituslennukiks – õhuvõitluseks teiste lennukitega. Korea sõja alguses ilmnes, et MiG-15-l oli Koreas ÜRO vägede koosseisus lendavate USA õhujõudude hävituslennukitega võrreldes mitmeid eeliseid lennuomadustes ja tulejõus, sellega tulistati alla nii USA kolbmootoritega pommituslennukeid B-29 kui ka reaktiivhävitajaid F-80 ja F-84. Alles hävituslennukite F-86 Sabre kasutuselevõtmine, mis mõneti ületasid MiG-15 taktikalisi omadusi, suutis ülekaalu Korea õhuruumis ÜRO vägede kasuks kallutada.
Hiljem jätkas Nõukogude Liit edukalt oma lennukite tehnilist arendamist, mille käigus töötati välja ka mitu täiuslikumat MiG-15 versiooni.
Nõukogude Liit üritas hoolega varjata oma pilootide osalemist Korea sõjas. Selleks kaeti Nõukogude MiG-15-d kas Põhja-Korea või Hiina eraldusmärkidega, ning piloodid kandsid kas Põhja-Korea sõjaväe vormiriietust või tsiviilrõivaid. Raadioside jaoks anti neile paberid kirillitsas kirjutatud koreakeelsete lennundusterminitega.
1950. aastate lõpuks oli MiG-15 juba moraalselt vananenud lennuk ja asendati MiG-17-ga.
Lennuki ehitamise käigus kasutati Saksamaa kapituleerumise järel saadud uuringuid, jooniseid ja Saksamaalt Nõukogude Liitu deporteeritud lennundusinsenere. Samuti polnud Nõukogude Liidul sel ajal piisava võimsuse ja töökindlusega reaktiivmootorit, selle tootmiseks kopeeris NSV Liit Suurbritannialt ostetud Rolls-Royce Nene tsentrifugaal-kompressoriga reaktiivmootori.