MicroLink

AS MicroLink Eesti
Tüüp aktsiaselts
Asutatud 1991
Asutaja Hanno Haamer ja Rainer Nõlvak
Tegevus lõpetatud 2011
Peakorter Tallinn
Teenused andmeside, serverlahendused, arvutitöökohtade haldus, tarkvaraarendus, ärirakendused, muud infotehnoloogiateenused, konsultatsioon ja koolitus
Käive Langus 248,5 miljonit krooni
Tegevuskasum Tõus 9,7 miljonit krooni
Puhaskasum Tõus 10,2 miljonit krooni
Vara Tõus 144,5 miljonit krooni
Omakapital Tõus 79,6 miljonit krooni
Omanik Eesti Telekom
Töötajaid Langus 194
Emaettevõte Elion Ettevõtted AS
Ettevõtte andmed on 2010. aasta majandusaasta aruandest.

MicroLink oli Eesti infotehnoloogiaettevõte. Ettevõte asutati arvutite tootmiseks, aga laienes peagi arvutitarvikute hulgimüügi, süsteemiintegratsiooni, internetiteenuse pakkumise ja elektroonikatootmise valdkondadesse. 2000. aastate alguseks oli MicroLink kasvanud Baltimaade suurimaks infotehnoloogiaettevõtteks. Alates 2005. aastast kuulus ettevõte Eesti Telekomile, mille tütarettevõttega Elion MicroLink 2011. aastal ühines. Seejärel lõpetati ka MicroLinki kaubamärgi kasutamine.

Ajalugu

Arvutitootmise algus

Aktsiaseltsi MicroLink asutasid 1991. aasta sügisel Hanno Haamer ja Rainer Nõlvak. Sama aasta lõpus alustas ettevõte arvutite komplekteerimise ja hulgimüügiga , millest sai MicroLinki põhitegevus kuni 1995. aastani. Ametlikult pandi esimene MicroLinki arvuti kokku 1992. aasta märtsis. Esimesed ettevõtte toodetud arvutid läksid Eesti Panga kasutusse.

Edasi hakkas MicroLink tegutsema süsteemiintegratsiooni ja internetiteenuse pakkumise valdkondades, millest kujunesid alates 1995. aastast ettevõtte põhitegevusalad. Arvutitootmise kasvava konkurentsi ja sellest tingitud väheneva kasumlikkuse tõttu müüs MicroLink arvutitarvikute hulgimüügiäri 1996. aasta lõpus Ameerika Ühendriikide päritolu ettevõttele CHS Electronics. Hiljem ostis CHS Eesti AS end emaettevõttest tolle makseraskuste tõttu välja ja CHS Electronics ise läks 2000. aastal pankrotti.

Uued tegevusvaldkonnad

Allan Martinsoni määramine MicroLinki juhatuse esimeheks 1998. aastal osutus ettevõtte arengu seiskohast märgiliseks. Sama aasta juunis ühines ettevõte suuruselt teise Eesti infotehnoloogiaettevõtte Astrodataga. MicroLinkiga liideti aktsiaselts Astrodata infotehnoloogiategevused. Arvutite tootmisega tegeles siis tütarettevõte MicroLinki Arvutite aktsiaselts.

Internetiteenuse pakkumise vundamendilt sisenes MicroLink meediatööstusesse. 15. jaanuaril 1999 avas ettevõte www.online.ee portaali., mille MicroLink töötas välja koos uudisteagentuuriga Baltic News Service. Sama aasta 23. novembril sai portaalist Delfi, mille Läti portaal avati nädal hiljem ja Leedu oma 3. veebruaril 2000.

Alates 1999. aasta jaanuarist investeerisid MicroLinki mitu riskifondi. Neist esimene oli BaltCapi juhitud Baltic Investments Fund (47 miljonit krooni), millele järgnes sama aasta sügisel Baltic Republics Fund (59 miljonit krooni). Hilisemates emissioonides aastatel 2000 ja 2001 osales lisaks varem nimetatutele teisigi investoreid.

Süsteemiintegratsiooni tegevusvaldkonna tulemina laienes MicroLinki tegevus. Ettevõte sisenes serveriturule 1999. aasta novembris. Esialgu oli serverite sihtgrupp Eesti väikeettevõtted. Esimese aastaga hõivas MicroLink 18% Eesti serveriturust.

Aastatuhande algusega kasvas MicroLinki toodetavate arvutite tooteportfell. Aastal 2002 tõi MicroLink turule ettevõtte esimese sülearvuti. Müügiprognoos oli vähemalt 400 sülearvutit, mis moodustanuks kuni 10% Eesti sülearvutite turu mahust.

Tütarettevõtete müük

MicroLink müüs arvutitootmisega tegeleva tütarettevõtte MicroLinki Arvutid aktsiaselts tolle juhtkonnale. Arvutite tootmine jätkus ja endine tütarettevõte võttis kasutusele uue ärinime ML Arvutid AS. Müügi hetkel oli kodumaiste tootjate käes 82% Eesti lauaarvutite turust, kusjuures ML Arvutite turuosa oli ligikaudu 25%.

2003. aastal alustas ML Arvutid esindussalongide avamisega. Esimesed esindused avati Tallinnas ja Tartus, millele järgnes 2004. aastal Pärnu. 2005. aastal rajasid ettevõtte ML Arvutid juhid digikaupade jaeketi Enter. Paralleelselt arendas ettevõte äriklientide turusegmenti ja avas 2006. aastal nendele suunatud veebikeskkonna. Kümnendi lõpus sattus ML Arvutid majanduslikesse raskustesse ja ettevõtte pankrot kuulutati välja 25. juunil 2010.

Aastal 2004 müüs MicroLink Delfi portaali 81 miljoni krooni eest ettevõttele Interinfo Baltic OÜ. Ettevõte kuulus Ühendriikide investeerimisfirmale Texas Pacific Group. Hiljem märkis MicroLinki endine juhatuse esimees Allan Martinson, et otsus oli ettevõtte suurim viga.

2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses jätkas MicroLink kõrvaliste ärisuundadega tegelevate osakondade müüki. Nii müüs ettevõtte majandustarkvara ärivaldkonna tarkvaraettevõttele Helmes, millega liideti ka MicroLinki tarkvaraarenduse ärivaldkond. Samuti müüs MicroLink 2011. aasta alguses ettevõtte infohaldusega tegeleva osakonna tarkvaraarendusettevõttele Webmedia.

Ettevõtte lõpp

Juba 2005. aastal otsustasid Baltimaade telekommunikatsiooniettevõtted Elion, Lattelekom ja Lietuvos Telekomas osta MicroLinki tegevused vastavalt Eestis, Lätis ja Leedus. Konkurentsiamet andis tehinguks loa 25. oktoobril 2005. MicroLink säilitas kaubamärgi ja hakkas pakkuma kogu Elioni grupile infotehnoloogiateenuseid. Elion vastutas terviklahenduste ning infotehnoloogiateenuste müügi eest väikestele ja keskmistele ettevõtetele, aga ka suurklientide kliendihalduse eest.

Eesti Telekomi tütarfirma Elion ja MicroLink sõlmisid ühinemislepingu 24. jaanuaril 2011. Ühinemine jõudis lõpule 31. märtsil 2011. MicroLinki töötajad jätkasid tööd Elionis ja ühinenud ettevõtted tegutsesid edasi Elioni kaubamärgi all. MicroLinki kaubamärk kadus järgnevate kuude jooksul kasutusest.

Olulisus

MicroLinkil oli osa eesti tähestikule kohandatud arvutiklaviatuuri juurutamisel. Ettevõte sõlmis kokkuleppe Iirimaa klaviatuuride tootjaga, mis hakkas Eesti turule klaviatuure tootma. MicroLinki kaasasutaja Hanno Haameri sõnul andis eesti tähtedega klaviatuur ettevõttele selle algusaegadel teatava turundusliku eelise.

Eesti arvutitootjad eesotsas MicroLinki ja Ordiga evisid alates 1990. aastate lõpust kodumaisel arvutiturul suurt turuosa. MicroLinki hinnangul oli 2001. aastaks kohalike arvutitootjate käes 71 protsenti Eesti arvutiturust ning ülejäänud 29 protsenti moodustasid rahvusvahelised ettevõtted nagu Compaq, Hewlett-Packard ja IBM. Samas oli kodumaiste arvutitootjate turuosa langenud 2007. aastaks 39 protsendile.

Kunagise Baltimaade suurima infotehnoloogiaettevõttena osales Microlink mitmes olulises riigihankes. Näiteks tarnis MicroLink Haridusministeeriumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse riigihanke "Sülearvutid õpetajatele" raames kooliõpetajatele 4 000 sülearvutit. Koostöös Sun Microsystemsiga tarnis MicroLink Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusele superarvuti, mida kasutas Eesti Biokeskus geeniandmete uurimiseks.

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 AS MicroLink Eesti (22. veebruar 2011). "2010. aasta majandusaasta aruanne". e-Äriregister. Vaadatud 22. veebruaril 2026.
  2. ↑ Paimets, Villy (21. juuni 2004). "MicroLinki uus juht Janis Bergs – justkui uus versioon vanast juhist" (PDF). Äripäev. Nr 119. Äripäeva Kirjastuse AS. Lk 6. Vaadatud 12. märtsil 2025.
  3. 1 2 3 4 Raju, Merit; Neemoja, Reet (2011). Üle piiri: legendid MicroLinkist ja microlinklastest. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 10. ISBN 9789949470662.
  4. ↑ "AS MicroLink Eesti". e-äriregister. Vaadatud 12. märtsil 2025.
  5. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Raudla, Janne (23. aprill 2008). "15 aastat kodumaiseid arvuteid". Delfi. Vaadatud 14. veebruaril 2026.
  6. ↑ "MicroLink lõi Baltimaade suurima internetikeskkonna DELFI". Delfi. 24. november 1999. Vaadatud 23. veebruaril 2026.
  7. ↑ "MicroLinki käive jaanuaris 81 miljonit krooni". Postimees. 12. veebruar 2001. Vaadatud 23. veebruaril 2026.
  8. ↑ Rumessen, Inge (16. mai 2001). "MicroLink vähendas kahjumit". Äripäev. Vaadatud 23. veebruaril 2026.
  9. 1 2 "Baltikumi telekomifirmad ostavad Microlinki ära". Äripäev. 17. mai 2005. Vaadatud 18. veebruaril 2026.
  10. ↑ Mee, Raul (14. juuni 2011). "FOTOD: Microlink kaob". Äripäev. Vaadatud 15. veebruaril 2026.
  11. ↑ Männik, Silva (8. november 1999). "CHS Eesti ostab end emafirmast välja". Äripäev. Vaadatud 17. veebruaril 2026.
  12. ↑ Harrison, Linda (5. aprill 2000). "CHS seeks bankruptcy ring-fence in Web firm womb move". The Register. Vaadatud 17. veebruaril 2026.
  13. 1 2 "DELFI sai aastaseks". Delfi. 23. november 2000. Vaadatud 16. veebruaril 2026.
  14. ↑ "online.ee avas oma internetiväravad". Äripäev. 13. jaanuar 1999. Vaadatud 17. veebruaril 2026.
  15. ↑ Martinson, Allan (20. jaanuar 2006). "Miljardit MicroLinki eest ei saadud". Äripäev. Vaadatud 17. veebruaril 2026.
  16. ↑ "ML Arvutid läks pankrotti". Ärileht. 25. juuni 2010. Vaadatud 20. veebruaril 2026.
  17. ↑ Ojala, Agnes (2. august 2007). "Allan Martinson: Delfi müük oli MicroLinki suurim viga". Äripäev. Vaadatud 16. veebruaril 2026.
  18. ↑ "MicroLink müüb majandustarkvara äri Helmesele". Äripäev. 3. juuni 2009. Vaadatud 15. veebruaril 2026.
  19. ↑ Jõgi, Anu (5. jaanuar 2011). "MicroLink müüs infohalduse äri". Äripäev. Vaadatud 15. veebruaril 2026.
  20. 1 2 3 Matson Kald, Annika (25. oktoober 2005). "Eesti Telekomi tütarfirma Elion sai konkurentsiametilt loa MicroLinki ostuks". Äripäev. Vaadatud 18. veebruaril 2026.
  21. 1 2 Feldmanis, Andris (18. mai 2005). "Microlinki uuteks omanikeks said Baltimaade suured telekomifirmad". Äripäev. Vaadatud 18. veebruaril 2026.
  22. 1 2 3 Kruusmaa, Silvia (31. märts 2011). "Elioni ja MicroLinki ühineminejõudis lõpule". Äripäev. Vaadatud 15. veebruaril 2026.
  23. ↑ Rozental, Väinu (15. märts 2010). "Haamer: esimene arvuti valmis põlve otsas". Äripäev. Vaadatud 15. veebruaril 2026.
  24. ↑ Korpan, Viktoria (21. juuli 1999). "Eesti arvuti kinnitab end Eesti turule". Äripäev. Vaadatud 25. veebruaril 2026.
  25. ↑ Korpan, Viktoria (28. mai 2001). "Eesti arvutituru liidrikoha suunas rühivad Ordi ja Compaq". Äripäev. Vaadatud 25. veebruaril 2026.
  26. ↑ "Eestis möödunud aastaga 2 miljardi krooni jagu enam arvuteid". ituudised.ee. 22. mai 2008. Vaadatud 25. veebruaril 2026.
  27. ↑ Pinn, Mariliis (2. september 2008). "MicroLinki 4000 arvutit jõuavad õpetajateni". Äripäev. Vaadatud 18. veebruaril 2026.
  28. ↑ "Superarvuti muutis geeniuurija töö kümme korda kiiremaks". Äripäev. 26. jaanuar 2009. Vaadatud 18. veebruaril 2026.