Mihkel Toomse (ka Mihkel Tooms; 18. november 1905 Lümanda vald, Saaremaa – 21. veebruar 1986 Leicester, Suurbritannia) oli eesti keeleteadlane.
Mihkel Toomse lõpetas 1925. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi. 1933. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistriväitekirja eesti keele alal ja 1936. aastal läänemeresoome keelte alal. 1939. aastal kaitses ta doktoriväitekirja "Eesti ta-, tä-verbide konsonantsest liitumisest", mis ilmus trükis 1941.
Aastail 1933–1936 oli Mihkel Toomse Tartu Ülikooli teaduslik stipendiaat, 1937–1940 õppeülesande täitja ja abiõppejõud, 1941–1944 professori kohusetäitja ja professor.
1944. aastal põgenes Toomse Saksamaale, kus töötas lingvistilise uurimis- ja organiseerimistöö alal Greifswaldi ülikoolis, Hamburgis ja Pinnebergis.
Aastatel 1947–1953 elas ta Suurbritannias, 1953–1961 töötas taas Saksamaal Bonnis Balti Uurimisinstituudis (Institutum Balticumis). Seejärel kolis lõplikult Suurbritanniasse Leicesterisse.
Mihkel Toomse uuris eesti keele murdeid ja sugulaskeeli, samuti Georg Mülleri keelekasutust. Tema suurteoseks jäi 30-köiteline käsikiri "Lõunaeesti murded", millest trükki jõudsid ainult kaardid ja needki alles postuumselt, 1998. aastal.
Mihkel Toomse tütar on väliseesti kunstnik Maarja Reiman.