

Mihrab on islamimaade arhitektuuris mošee palvenišš, mis paikneb mošee Meka poole orienteeritud seinas (qiblah); mihrab võib olla mõõtmetelt nii suur kui ka väike, kuid enamasti on see ümbritsetud ja kaetud silmapaistva dekooriga.
Mihrab ilmus sakraalarhitektuuri Umaijaadide valitseja al-Walīd I (705–715) ajal, mil ehitati kuulsad Mediina, Jeruusalemma ja Damaskuse suured mošeed. Selle arhitektuurielemendi eelkäijaks on peetud kopti munkade palvesaalide palveorvasid.
Mihrabi sümboolne kujutis on ka enamikul palvevaipadel, tavaliselt on see mustriosa, mis kujult meenutab kaarsillusega nišši. Enne vaibale põlvitamist asetab muslim palvevaiba nii, et mihrabi kaar jääb Meka suunas.