| LGM-30 Minuteman | |
|---|---|
|
Minuteman III startimas Vandenbergi õhuväebaasi raketišahtist. | |
| Tüüp | mandritevaheline ballistiline rakett |
| Päritoluriik |
|
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses |
|
| Kasutajad |
|
| Tootmise ajalugu | |
| Tootja | Boeing |
| Ühiku hind | 7 miljonit USA dollarit (Minuteman III) |
| Variandid |
|
| Tehnilised andmed | |
| Kaal |
|
| Pikkus |
|
| Läbimõõt |
|
| Lõhkepea | Termotuumalõhkepea: |
Õhkimismehhanism | Kontakil maapinnaga või õhus |
|
| |
| Mootor |
|
Tegevusulatus |
|
| Lennukõrgus | 1120 km (Minuteman III) |
| Kiirus | u 24 000 km/h (Mach 23; 7,8 km/s; 15 500 mph) (Minuteman III) |
Juhtimissüsteem |
Inertsiaalne:
|
| Täpsus |
Tõenäolise vea ring:
|
Laskeplatvorm | Raketišaht |
LGM-30 Minuteman on Ameerika Ühendriikide maapealsete mandritevaheliste ballistliste rakettide (ICBM) seeria, mida kasutab Ameerika Ühendriikide õhuväe Global Strike Command. 2017. aasta seisuga on LGM-30G Minuteman III ainus Ameerika Ühendriikide relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett.
Minutemanid on koos allveelaevadelt tulistavate ballistiliste (SLBM) Tridenti rakettide ja õhuväe strateegiliste pommitajatega osa Ameerika Ühendriikide tuumatriaadist.
Rakettide nimetus tuleneb võimest rakett välja tulistada minutite jooksul pärast vastava käsu saamist ja Ameerika iseseisvussõja ajal tegutsenud Minutimeesteks nimetatud partisanidest, kes legendi kohaselt olid käsu saades valmis tegutsema minuti jooksul.
Minuteman I võeti relvastusse 1962. aastal, et heidutada Nõukogude Liitu ja tagada USA vastulöögivõime Nõukogude Liidu linnade pihta äkilise Nõukogude tuumarünnaku korral. Minuteman I oli ka esimene USA ICBM, mis paigaldati raketišahtidesse. Kuna aga 1961. aastal relvastusse võetud USA mereväe UGM-27 Polaris täitsid samuti sama rolli, otsustas õhuvägi Minutemanid ümber arendada spetsiifilisemaks rolliks: ründamaks tugevalt kindlustatud sõjalisi sihtmärke, seehulgas Nõukogude Liidu raketišahte. 1965. aastal relvastusse võetud Minuteman II oli uue rolli täitmiseks saanud mitmesuguseid uuendusi, näiteks täpsem juhtimissüsteem, täiustatud mootorid ja elektroonilised segajad hukukindluse tõstmiseks antiballistiliste rakettide (ABM) vastu. 1970. aastal järgnenud Minuteman III oli maailma esimene relvastusse võetud MIRV-tehnoloogiaga mandritevaheline ballistiline rakett. See tegi nende hävitamise ABM-ide poolt keeruliseks, sest kõik kolm relva olid sihitud eri sihtmärkide pihta. Minuteman III saab kanda kuni kolme termotuumalõhkepead.
Suurim arv (~1000) Minutemane oli teenistuses 1970. aastatel. 2016. aasta seisuga oli teenistuses 440 Minuteman III raketti, jaotatud raketišahtidesse Malstromi, Minoti ja F.E. Warreni õhuväebaaside ümbruses. 2018. aasta veebruariks plaaniti Minutemanide arv New START leppe raames vähendada 400 relvastatud raketini, 50 relvastamata raketini reservis ja nelja testraketini.
USA õhuvägi plaanib moderniseerimise läbinud Minuteman III rakette relvastuses hoida kuni 2030. aastani, mil need asendatakse Northrop Grummani ehitatud LGM-35 Sentinel tüüpi rakettidega.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)